Räpina elatub puitmajadest

Räpina metsatööstusettevõtete taimelavaks on olnud Räpina metsamajand, mis hakkas 80ndate aastate lõpus Rakvere metsamajandi eeskujul Nõukogude ajal toodetud kilpmajade asemel juurutama Lääne-Euroopa turule sobivamaid freesprussmaju. Praegu tegeleb seda tüüpi majade tootmisega Eestis mitukümmend firmat.

Räpina aiamajade tootjate -- ASi Räpina Metsamajand, ASi Astel ja OÜ Varola -- üks peamine partner on Saksamaal puittoodete müügiketti omav hulgifirma K&H. Peale Saksamaa müüvad Räpina firmad vähemal määral oma toodangut Taani, Norrasse, Prantsusmaale ja Rootsi. Kokku toodetakse paarikümmend aiamaja mudelit, mille keskmine hind on 2000 Saksa marka. Eestisse jääb valmistoodangust murdosa.

«Tundub, et aiamajakeste tootmisega peab paari-kolme aasta pärast koomale tõmbama,» ennustab Räpina vallas Linte külas tegutseva Varola juhatuse esimees Väino Poltan. Peamisteks konkurentideks Lääne-Euroopa turul peab Poltan lätlasi ja leedulasi. «Lõunanaabrid alustasid hiljem, kuid suudavad toota meist viiendiku võrra odavamalt,» seletab Poltan.

Et konkurentsis püsida, hangib Varola odavat ümarpalki Pihkva oblastist. «Tasapisi suurendame toodangus täispuidust mööbli osa,» räägib Poltan. Eelmise aasta lõpus käivitus Varolal tsehh Räpina linnas, mis toodab ekspordiks aiamööblit. Päevitustoolid ja serveerimislauad annavad praegu kümnendiku käibest.

Räpina linna veerel paiknev Astel tegeleb peale aiamajade saematerjali tootmise ja ümarpuidu varumise ning müügiga. Asteli juhataja Villu Kinksi andmeil moodustab aiamajade tootmine poole firma käibest.

«Külm ja vihmane sügis Saksamaal seiskas ekspordi,» kurdab Kinks ja möönab, et nii pikka vahet nagu tänavu pole ühelgi aastavahetusel olnud. «Toodame lattu lootuses, et ostutuhin kevadel jälle lahti läheb.»

Kinks ei välista, et kui olukord ei parane, on nad sunnitud aiamajade tootmise mingiks ajaks seiskama.

Räpina metsamajandi tehnilise juhataja Oskar Rauba sõnul veel eelmise aasta suvel, mil Räpina firmad ei suutnud Saksamaa partneri tellimusi täita, nad konkurentsi ei tunnetanud. «Lääne-Euroopa turg tundus lõpmatult suurena,» räägib Rauba, täna on nad sunnitud oma tõekspidamisi muutma.

«Konkurents on tekkinud ka teiste Eesti tootjate, sealhulgas meie kolme kohaliku vahel,» nendib Rauba.