Kaja Koovit • 7 veebruar 1999

Riik tõstis hindu

Jaanuaris kallinesid kaubad keskmiselt 0,3 protsenti ja teenused 3 protsenti.

Kaubagrupiti kallinesid jaanuaris kõige rohkem kulutused eluasemele ja transpordile, vastavalt 3,9 ja 1,9 protsenti.

Statistikaameti hinnastatistika teenistuse juhataja kt Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu jaanuaris detsembriga võrreldes kõige enam elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni kallinemine ning üldine teenuste hinnatõus.

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur, kes aasta alguses prognoosis jaanuari inflatsiooni veidi alla ühe protsendi taset, lausus, et ei uskunud eluasemekulutuste nii suurt tõusu.

Trasanov märkis, et jaanuarikuu tulemused olid ootuspärased, sest hinnaindeksis kõige suurema osakaaluga toidukaupade hinnad jäid detsembriga võrreldes samale tasemele või isegi odavnesid. «Külmkapi parandamine võib küll kallimaks minna, aga vorstikilo hinnale ta konkurent ei ole,» lisas ta.

Eelmise aasta jaanuariga võrreldes kallines elu keskmiselt veidi alla viie protsendi, kusjuures valitsuse kehtestatud hinnad tõusid 10,5% ja vabalt kujunevad hinnad 2,5 protsenti.

Suuremad planeeritud maksutõusud on tänavu toimunud ja ainsana tõusevad kevadsuvel telefonisidega seotud hinnad.

Vitsur märkis, et surve hindadele säilib ja inflatsioonitase ei tohiks lähikuudel ulatuda üle poole protsendi taseme. Ta möönis, et deflatsioonioht on olemas kogu maailmas ja ka Eestis.

Allikas: statistikaamet

Hetkel kuum