Pereettevõtluse suurim küsimus ei ole ainult, kes ettevõtte kunagi üle võtab, vaid kuidas tekib järgmises põlvkonnas soov ja valmisolek vastutus enda kanda võtta.
Pereettevõtluses on oluline kasvatada järgmise põlvkonna juhte järk-järgult, kaasates neid varakult ettevõtte tegemistesse. Terminali esindaja Kristjan Raudsepp ja Kubija hotell-loodusspaa juht Marianne Pindmaa jagasid Äripäeva raadio saates "Võitjate põlvkonnad" oma kogemusi ja rõhutasid, et motivatsioon ja vastutus peavad kasvama isikliku kogemuse kaudu. Raudsepa sõnul tuleb lapsed juba varakult tööle kaasa võtta, et neil oleks hiljem konkurentsieelis. Pindmaa lisas, et väljaspoolt saadud kogemused on samuti väärtuslikud. Arutleti ka töö ja koduelu tasakaalu ning pereettevõtte pika vaate üle, mis tagab jätkusuutlikkuse.

- Pildil paremalt Kristjan Raudsepp, Marianne Pindmaa, Juhan Lang.
- Foto: Raul Mee
Sellest räägiti Äripäeva raadio saates “Võitjate põlvkonnad“, mis on salvestatud pereettevõtjate konverentsil.
Arutelus jagasid oma kogemusi Terminali järgmise põlvkonna esindaja Kristjan Raudsepp ja Kubija hotell-loodusspaa turundus-ja kommunikatsioonijuht
Marianne Pindmaa ning mõlema loost joonistuvad välja korduvad mustrid.
Motivatsioon ei teki käsu peale
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pindmaa kirjeldas oma teekonda teadliku valikuna, kus rolli mängis vabadus. “Vanemad ei ole mind kunagi survestanud. Olen saanud ise kogeda ja proovida,“ ütles ta. Turismiõpingud ja kogemus erinevates hotellides aitasid tal lõpuks mõista, et just see valdkond on see, mis “paneb silmad särama“.
Raudsepa kogemus oli aga vastupidine. “Mul ei olnud muud võimalust,” sõnas ta. “Mul ei olnud valida, kas jah või ei – võeti kaasa ja pandi tööle.” Tema esimene töö ei olnud strateegia ega juhtimine, vaid füüsiline töö terminalis. Sealt kasvas samm-sammult arusaam ettevõttest ja oma rollist selles.
Mõlemad rõhutasid, et pereettevõttes ei saa järgmine põlvkond alustada juhtpositsioonilt, usaldus kujuneb läbi isikliku kogemuse ja tehtud töö ning just lihtsamate tööde tegemine see, mis loob päris sideme meeskonnaga. Nii kirjeldas ka Pindmaa, et on töötanud nii hotelli köögis, toateeninduses kui ka vastuvõtus.
“See on aidanud mul luua oma meeskonna. Ja kontorisse üleminek on olnud palju lihtsam,“ lisas ta.
Lapsed tuleks tööle kaasa võtta
Arutelus kõlas ka väga konkreetne soovitus: kui tahad, et järgmine põlvkond tuleks ettevõttesse, tuleb neid varakult kaasata.
“Võtke lapsed tööle kaasa. Isegi kui nad segavad,“ ütles Raudsepp. Tema sõnul annab varajane kokkupuude töökeskkonnaga noortele hiljem suure konkurentsieelise. Lisaks aitab see mõista, mida töö tegelikult tähendab.
Pindmaa lisas, et sama oluline on ka võimalus minna vahepeal mujale kogemust saama. “Mine saa kuskil mujal vitsa ja siis tule tagasi,“ tsiteeris ta oma isa.
Hetkel kuum
Ekspert: aktsent ja keel enam kaua ei päästa
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vastutust ei saa anda üleöö
Pereettevõtete üks suurimaid riske on see, kui vastutuse üleandmisega jäädakse liiga hilja peale. “Kui vastutust ei anta varakult üle, võib tekkida olukord, kus järgmine põlvkond ei tea, mida teha,“ ütles Kristjan Raudsepp. Tema sõnul peab järgmine põlvkond olema otsuste juures juba varakult. Ainult nii tekib päris arusaam ja julgus vastutada.
Samas tunnistas ta ausalt, et hirm on selle protsessi loomulik osa. “Mul on ka hirm, kas ma saan hakkama,“ ütles ta, lisades, et liigub samm-sammult.
Üks praktiline küsimus, millega paljud pereettevõtted silmitsi seisavad, on piiri tõmbamine töö- ja koduelu vahele. Pindmaa sõnul on nende peres püütud hoida tööasjad töö juures, et vältida läbipõlemist. Raudsepa kogemus on vastupidine. Tema sõnul sünnivad head ideed sageli just koduses, pingevabas keskkonnas.
“Kodus on vabam keskkond , saad visata mõtteid õhku ja sealt võib tulla midagi head,“ ütles ta. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, iga pere leiab oma tasakaalu.
Pereettevõtte eeliseks pikk vaade
Arutelu lõpetuseks jõuti küsimuseni, mis teeb pereettevõtte tugevaks. Raudsepa hinnangul on selleks pikaajaline mõtlemine ja isiklik seos ettevõttega. Tema sõnul annab pereettevõttele erilise tähenduse see, et seda ehitatakse järgmise põlvkonna jaoks. Pindmaa lisas, et oluline on ka võimalus leida ettevõttes roll, mis päriselt sobib ja motiveerib.
Kuidas jagada järgmisele põlvkonnale vastutust nii, et nad ei murduks selle all? Kas pereettevõttes tekkinud konfliktid tuleks lahendada laua taga või hoopis väljaspool tööaega? Millist rolli mängivad ettevõttes perevälised juhid ja kas nad aitavad või hoopis pidurdavad arengut? Kõigest sellest saab kuulda saatest “Võitjate põlvkonnad“.
Saadet juhib Kristel Viitmann.
Kuidas kasvatada perefirmas uusi juhte: “Võtke lapsed tööle kaasa. Isegi kui nad segavad”
Pereettevõtjate liikumist toetavad pikaaegsed pereettevõtted Terminal ja Büroomaailm.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!