7 veebruar 1999

Üle 10 000 töötaja töökeskkond oli ohtlik

Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised ja bioloogilised tegurid ei tohi ohustada töötajate elu ja tervist, st nad peavad vastama kehtestatud normidele. Töökaitseseaduse järgi on tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna ohutegurite mõõtmisi, tegema need teatavaks töötajatele ning rakendama meetmed ohutute ja tervislike töötingimuste tagamiseks. Töökeskkonna ohutegurite mõõtmisi teostavad standardiameti poolt tunnustatud laborid.

Tööinspektsioon soovitab sel aastal töökeskkonna mõõtmise korraldada kõikides ettevõtetes, kes ei ole seda varem teinud.

Töökeskkonna tegurid paranesid meil oluliselt paar aastat tagasi, kui lõppesid tsehhi ümberehitustööd. Enne seda polnud tööinspektsioon ettevõttega rahul ning oli teinud ka ettekirjutusi. Praegu on meil töökeskkond üks parimaid Balti riikide sarnaste ettevõtete seas.

Töötajad pööravad töötingimustele üha suuremat tähelepanu. Mida paremaks läheb töökeskkond, seda rohkem esitavad töötajad uusi nõudmisi. Võimaluse korral oleme töötajate soovid ka täitnud. Kui mõõtmine näitab, et valgustust on tööpingi juures piisavalt, kuid tööline soovib lisavalgustust, siis oleme lisavalgustuse ka paigaldanud.

Ettevõttel on huvi, et töötajad oleksid normaalsetes töötingimustes. Sellest sõltub ka toodangu kvaliteet.

Meie ettevõtte tootmisspetsiifikast tulenevalt peame eelkõige jälgima töökeskkonnas esinevate kemikaalide ja mürataseme vastavust normidele. Samuti mõõdame õhutemperatuuri, suhtelist õhuniiskust, õhu liikumise kiirust, valgustust ja vibratsiooni.

Neid tegureid oleme mõõdistanud aastaid ja meil on olemas ülevaade, mis osas me oleme suutnud töökeskkonda parandada. Töökeskkonna mõõdistamine haakub otseselt töötajate tervisega -- tööandja peab tagama ohutu töökeskkonna.

Ohutegureid mõõdame perioodiliselt (kord aastas), aga lisaks ka seadmete ülespanekul ja tööprotsessi muutumisel.

Kui töötajal tekib kahtlus, kas tema töötingimused vastavad normidele, siis on tal alati õigus pöörduda kas allüksuse juhi või töökaitse spetsialistide poole palvega kontrollida töökeskkonna vastavust normidele.

Osa mõõtmisi teevad ettevõtte töötajad ise (nt valgustuse mõõtmine), osa tellime tervisekaitse inspektsioonilt (keemilised analüüsid, müra ja vibratsiooni mõõtmine).

Olen sageli küsitlenud töötajaid, kes töötavad tervist kahjustavates tingimustes (näiteks suur müra, vibratsioon, kahjulikud ained õhus vm).

Enamasti selgub, et töötajad ei tea, mis tingimustes nad töötavad. Sellest tulenevalt ei kasuta nad kaitsevahendeid ega võta midagi muud ette oma tervise säästmiseks. Tüüpiline vastus on, et algul oli ebamugav töötada, hiljem aga harjus ära. Need töötajad ei anna endale aru, mis võib juhtuda nende tervisega 10 aasta pärast. Ja kust peakski töötaja seda teadma, kui talle pole sel teemal midagi räägitud.

Tööinspektorid aga näevad kutsehaiguste uurimisel taolise hoolimatuse tagajärgi. Nii mõnigi parajas tööeas inimene on sunnitud oma järelejäänud elupäevad ravimatu haigena mööda saatma.

Et seda ei juhtuks, kohustab tööinspektsioon tööandjaid teavitama töötajaid kõigist tööga seotud ohtudest. Tööandja omakorda saab töökeskkonna ohuteguritest teadlikuks alles pärast sellealaste mõõtmiste tegemist. Loomulikult tuleb mõõtmistulemustest teavitada ka ettevõtte töötajaid.

Hetkel kuum