15. veebruar 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Erastamisraha Eestisse

Äripäev toetab rahandusminister Mart Opmanni seisukohta, et Eesti Telekomi erastamisest riigile laekuvast rohkem kui kolmest miljardist kroonist kuni pool tuleb paigutada kohalikesse pankadesse ning ülejäänud hoiustada välismaal.

See elavdab majandust, sest rohkem raha tuleb käibesse ning pankade ressursid suurenevad. Raha ringlusest väljaviimine on põhjendatud kiire majanduskasvu ajal. Kui areng pidurdub, peab riik üritama tema käsutuses olevate hoobade abil majandust ergutada, näiteks loobub kavast viia raha sisemaisest nõudlusest välja.

Raha välismaale viimise peamisi toetajaid on rahvusvaheline valuutafond (IMF). Nende arvamus Eestist mõjutab välisinvestorite ning välispankade hinnangut ja seepärast on kasulik hoida IMFiga häid suhteid.

Samas ei peaks IMFi suhtuma kui organisatsiooni, kes kunagi ei eksi. Selle tõestuseks olid Kagu-Aasia ja Venemaa majanduskriis, samuti oli IMF vastu Eesti rahareformile, mida peetakse üheks meie majanduse kiire arengu nurgakiviks.

Kuna ka pool Telekomi erastamisrahast ehk ca 1,5 miljardit krooni on Eesti mõistes suur raha, siis selle summa kohalikesse pankadesse paigutamisega kaasneb risk, et hiljem on raha raske tagasi saada.

Kahjumiga töötavate pankade juhtides võib tekkida ahvatlus kasutada seda raha panga majandustulemuste kiireks parandamiseks, investeerides selle näiteks börsile. Kui loodetud börsitõus jääb tulemata, siis kordub Hoiupanga, Forekspanga, Maapanga ja EVEA Panga stsenaarium.

Paigutades raha Eesti panka, võib riik hiljem olla valiku ees -- panga pankrot või vajaliku investeeringu edasilükkamine. Näiteks 1994. aasta suvel pangandusmaastikult kadunud Sotsiaalpanga majandusraskuste üheks põhjuseks peetakse riigieelarve, sotsiaalfondi ning Tallinna linnaeelarve raha pangast väljatõmbamist.

Muidugi on aeg edasi läinud ja suuremad pangad ei tohiks enam nii haavatavad olla. Kui riik paigutab oma raha tähtajalisele deposiidile, tähendab see, et raha pangast väljaviimise soov ei tule pangale ootamatult. Hansapangal ja Ühispangal on alates eelmisest aastast tugevad omanikud, kes tõenäoliselt välistavad olukorra, et pank ei suuda kohustusi täita.

Telekomi erastamisraha kohalike pankade vahel jaotades tuleb loobuda konkursi korraldamisest. Sellistel konkurssidel on kaks olulist puudust: esiteks võidab need alati Ühispank ja teiseks on üks valikukriteerium kõrge hoiuseintress, mis näitab ka rahapaigutuse riskantsust. Riigi raha hoiustamist Maapangas põhjendas Mart Opmann just kõrge intressiga. Pankrotiga jäi riik oma rahast ilma ning ka intressitulu jäi saamata.

Eestisse jääv raha tuleb kahe suurema panga vahel jaotada võrdses mahus. See välistab võimaluse, et osa Telekomi erastamisraha kasutatakse halvas majandusseisus Ühispanga turgutamiseks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt