• OMX Baltic0,01%291,09
  • OMX Riga−0,3%880,48
  • OMX Tallinn−0,22%1 844,4
  • OMX Vilnius0,51%1 138,05
  • S&P 5001,68%5 762,9
  • DOW 301,36%42 557,7
  • Nasdaq 2,2%18 174,89
  • FTSE 100−0,1%8 638,01
  • Nikkei 225−0,18%37 608,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,61
  • OMX Baltic0,01%291,09
  • OMX Riga−0,3%880,48
  • OMX Tallinn−0,22%1 844,4
  • OMX Vilnius0,51%1 138,05
  • S&P 5001,68%5 762,9
  • DOW 301,36%42 557,7
  • Nasdaq 2,2%18 174,89
  • FTSE 100−0,1%8 638,01
  • Nikkei 225−0,18%37 608,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,61
  • 17.02.99, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas vähendada arvuti omamise kulusid arvutivõrkudes

Paljude ettevõtete arvutipark on tormilise arengu käigus kasvanud kiiremini, kui osati ette näha. Tihti on juhtunud, et kasv on olnud planeerimatu, kellelgi pole aega mõelda riistvarahunniku hooldamisele ja sellega kaasnevatele kuludele.
Enamikus Eesti ettevõtetes puuduvad standardid, mille järgi riistvara valida. Tuleb ette ka firmasid ja riigiasutusi, kus iga osakond muretseb riistvara enda suva järgi, suuremalt jaolt IT osakonnaga konsulteerimata. Arvatakse, et arvutid on kõik nii sarnased, et eksida on võimatu -- valid odavaima välja ja mure murtud.
Paraku ei ole tegelikkuses ükski asi nii lihtne. Nimelt moodustab arvutitöökoha ostuhind ehk esialgne kapitalikulu vaid 14% kogukuludest arvutitöökoha amortisatsiooniperioodi jooksul. Märksa suuremad kui kulutused esialgsele ostule on administreerimisele ja tehnilisele toele kulutatud summad.
Autot ostes oskab igaüks ennustada, kui suured on sõiduriista kulud tulevikus: suurema mootoriga auto võtab rohkem kütust ja tema kindlustamine on kallim.
Arvuti puhul on asi keerulisem ja olukord on vastupidine: tehniliselt võimsama arvuti peale kulub tulevikus vähem raha kui masinale, mis juba ostuhetkel ajale jalgu on jäämas.
Kuid kõige olulisemad pole siiski mälu- ja kõvaketaste mahud või protsessori taktsagedus, vaid see, kui kiirelt ja odavalt on seadet võimalik hallata ja hooldada.
Kas IT tugiisik peab iga probleemi pärast teisest majast kohale tormama? Kas seadme avamiseks ja probleemse detailini jõudmiseks tuleb lahti kruvida 8+n kruvi ja oma käed korpuse eemaldamise käigus veristada?
Eesti kuritegevuse taseme juures pole palju küsida ka seda, kui hästi suudab arvuti end varguste vastu kaitsta.
Laias maailmas on arvuti- ja majandusmehed nende küsimustega juba kaua tegelenud. Selleks on loodud standard DMI 2.0 (Desktop Management Interface -- lauaarvuti haldamise liides), mis võimaldab vastava kiibiga varustatud arvuteid ja muid seadmeid eemalt hallata (remote administration ehk kaughaldus), kas siis koht- või kaugvõrgu kaudu.
DMI kiibiga varustatud arvuti oskab enda kohta võrguhaldurile nii mõndagi öelda. Selleks, et teada, mitu ja millise konfiguratsiooniga arvutit firma võrgus on, pole vaja enam pastaka ja pliiatsiga mööda maja joosta, iga arvuti annab enda kohta ise informatsiooni kuni mälukiipide seerianumbriteni välja.
Mida peaks siis üks kaasaegne arvuti võimaldama, et kulusid haldusele ja hooldusele vähendada?
- Arvutit peaks olema võimalik eemalt käivitada ja sulgeda, et administraator saaks tarkvarauuendusi ja muudatusi arvutisse laadida siis, kui kasutaja sellega ei tööta.
- Arvuti peaks suutma süsteemi osade kohta täpset infot jagada, tehes sellega inventariseerimise ja inventari kompaktsuse jälgimise kergesti täidetavaks ülesandeks.
- Turvalisuse poolest peaks kaasaegse arvuti korpust olema võimalik füüsiliselt lukustada või avada ilma ise arvuti juures viibimata. Samuti on soovitatav, et arvutisse saaks kustutamiskindlalt sisestada informatsiooni päritolu kohta: panete arvuti käima ja ekraanile ilmub kiri «Selle arvuti omanik on Ivan Konsultatsioonid Inc.», mis teeb varguse korral arvuti turustamise raskemaks.
- Arvuti peaks suutma administraatorile infot anda süsteemi osade (mälu, kõvaketas) häirete korral, enne kui vastav seade lõplikult üles ütleb. See võimaldaks arvuti või selle osa garantiiremonti saata enne, kui probleem tõsiseks läheb ja kasutaja oma andmetest ilma jääb.
Ettevõttes tuleks välja arendada selle spetsiifikat arvestav riistvaraplatvormi standard, mis võimaldaks IT osakonnal vähem aega kulutada komponentide kokkusobitamisele.
Aeg oleks ka Eestis jalgratta leiutamisest loobuda ja kasutada edukalt teiste tehtud vigadest õppimist.
Autor: Lauri Haav

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele