Repshe soovitab eurot
Repshe ütles, et Balti riikidel oleks «väga mõistlik» siduda kõigepealt oma rahvusvaluutad euro suhtes ja minna seejärel üle eurole, et ühendada oma turud. «See võib toimuda ning osutuda otstarbekaks juba enne ühinemist Euroopa Liiduga,» lausus Repshe.
Repshe sõnul pole mingit põhjust, miks Euroopa keskpank peaks seisma vastu euro kasutuselevõtule Balti riikides. Kõigi kolme Balti riigi majandused on väikesed ja täidavad suures osas eurole üleminekuks nõutavaid kriteeriume, väitis Läti keskpanga president.
Samas tunnistas Repshe, et selleteemalisi arutelusid pole Balti riikide vahel veel toimunud ja tema idee on esialgu teoreetiline.
Eesti Panga president Vahur Kraft ütles, et üleminek eurole enne Balti riikide liitumist Euroopa Liiduga on teoreetiliselt teostatav, kuid praktikas väga komplitseeritud.
Kraft tõi näiteks, et ka Argentina keskpank pakkus mõni aeg tagasi välja idee peesode väljavahetamiseks Argentinas USA dollarite vastu.
Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann kinnitas, et lõplik otsustamine, millal eurole üle minna, seisab Balti riikides veel ees. Esialgu on ainsa tärminina välja öeldud, et enne 2000. aastat pole see võimalik, lisas ta.
«Eesti seisukoht on, et kui me liigume Euroopa Liidu poole, liigume ka Euroopa rahaliidu poole,» kinnitas Kuusmann.
Kuusmann ei välistanud, et euro kasutuselevõtmine enne Euroopa Liidu liikmeks saamist on võimalik välissurve mõjul.
Kommenteerides euro kasutuselevõtmise mõju majandusele, ütles Vahur Kraft, et see lihtsustaks ühinemist Euroopa majandus- ja rahaliiduga, tõstaks euro usaldust riigi ja seal kasutatava raha vastu ning soodustaks kaupade müüki Euroopa rahaliitu kuuluvate riikide turgudele.
Mitu Eesti ettevõtjat ilmutas juba eelmise aasta lõpus valmisolekut minna arveldamisel välisklientidega üle eurole. Kreenholmi Valduse ASi juhatuse esimees Meelis Virkebau ütles aasta alguses, et Kreenholmi üksuste juhtidele on antud kohustus teha kõiki ostutehinguid peale puuvilla eurodes.
Euroga arveldamisele on läinud üle ka rahvusvaheliste kontsernide tütarfirmad Eestis.
Leedu peaminister Gediminas Vagnorius ütles reedel, et Leedu ei loobu senisest valuutakorraldusest enne 2000. aastat. Läti keskpank on varem teatanud, et ei kaalu lati lahtisidumist rahvusvahelise valuutafondi IMFi arveldusühikust SDR enne 2000. aastat.
Autor: BNS