Korteriühistuid on asutatud hoogsalt

Korteriühistute arv suureneb pidevalt. Eelmise aasta viimastel kuudel oli olukord, mida võis nimetada isegi buumiks -- näiteks Tallinna korteriühistute liidus tuli kolm nädalat järjekorras oodata. Praeguseks on inimeste huvi korteriühistu asutada küll mõnevõrra vaibunud, kuid uusi ühistuid tuleb juurde jätkuvalt.

Üks põhjus, miks huvi korteriühistu asutamise vastu vähenenud on, võib tuleneda majanduslikust olukorrast. Ühistu asutamisega kaasnevad kulutused, raha kulutamine korteriühistule tundub paljudele aga praegu vastuvõetamatu. Olukorrale on lahendus leitud Lasnamäel. AS Elumaja ja Eesti korteriühistute liit on seal sõlminud kokkuleppe, et ASi Elumaja hallatavates elumajades vormistab korteriühistute liit asutamiskoosolekul dokumente, viib vajadusel läbi asutamiskoosoleku ning aitab asjaajamisel, mis on vajalik korteriühistu kandmiseks Tallinna linnakohtu registriosakonna mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Eespool mainitud toimingutega seotud kulutused maksab kinni AS Elumaja, elanikud peavad maksma riiklikud maksed.

Tallinnas oli korteriomandi seadmine esialgu seotud korteriühistu olemasoluga. Seadus seda otseselt ei nõudnud ning nüüd võib pealinnas korteriomandit seada ka ühistut omamata.

Omajagu probleeme on korteriühistutel majade haldajatega. Haldajad soovivad mõnikord teha vast asutatud korteriühistuga n-ö tasaarveldust nõude ülekandmise meetodil, mille kohaselt korteriühistu kanda jäävad haldajale seni võlgu olnud elanike võlad. Tallinna korteriühistute liidu juristi Urmas Mardi sõnul on selline nõudmine täielikult seadusega vastuolus. «Sisuliselt on see kohustatud subjekti (haldaja) tegemata töö,» märgib Mardi, «see on tema probleem, et ta võlgu kätte ei saa.» Korteriühistu asutamisel peab arvestama, et uus ühistu võib, kuid ei pea seda kohustust endale võtma.