• OMX Baltic−0,62%289,27
  • OMX Riga−0,08%879,74
  • OMX Tallinn−0,83%1 829,1
  • OMX Vilnius0,04%1 138,52
  • S&P 5000,16%5 776,65
  • DOW 300,01%42 587,5
  • Nasdaq 0,46%18 271,86
  • FTSE 1000,17%8 678,39
  • Nikkei 2250,65%38 027,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,89
  • OMX Baltic−0,62%289,27
  • OMX Riga−0,08%879,74
  • OMX Tallinn−0,83%1 829,1
  • OMX Vilnius0,04%1 138,52
  • S&P 5000,16%5 776,65
  • DOW 300,01%42 587,5
  • Nasdaq 0,46%18 271,86
  • FTSE 1000,17%8 678,39
  • Nikkei 2250,65%38 027,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,89
  • 09.03.99, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tehas Võit loobus optikaprogrammist

Tehase Võit nõukogu esimehe Virginijus Brilise sõnul ei olnud kõrgtehnoloogiafirma likvideerimise põhjuseks mitte tellimuste, vaid spetsialistide nappus. «Et täppisoptika tehas käivitada, on vaja ligi paarikümmend kõrgkvalifikatsiooniga optikut,» rääkis Brilis. «Selliseid on Eestis praegu vaid üksikuid. Spetsialistide ettevalmistamine oleks firmale läinud liiga kalliks.»
Brilise sõnul täitsid nad Rootsi teadusoptikafirma Spectragon mitu keskmise keerulisusega optikatoodete tellimust. «Kuigi rootslaste tellimused andsid meile kuni sada protsenti kasumit, ei rahuldanud meid töökoja moodi töötamine paaril tööpingil,» seletas Brilis.
HTEC muretses Saksamaa päritolu täppisoptika liini 1996. aastal väga soodsalt. «Kui vajalikud tööpingid täiesti uued osta, läheb see maksma kuni kümme miljonit Saksa marka,» täpsustas Brilis. Tema andmeil on HTECi omanikud investeerinud optikaprogrammi umbes kuus miljonit krooni. Investeeringud loodetakse tagasi saada seadmete müügist.
Brilise sõnul on nad püüdnud täppisseadmeid korraga müüa, mis võimaldaks ostjal koheselt optikatehas käivitada. «Huvilisi on mitmelt poolt olnud, kuid me pole kahjuks saanud hinna suhtes kokkuleppele,» nentis Brilis.
Seetõttu on HTEC alustanud seadmete jupikaupa müümist.
Eelmise nädala reedel sõlmis HTEC ostu-müügilepingu Läti ja USA infrapunase optikaga tegeleva ühisfirmaga, kes maksab klaasi lõikamisseadme eest umbes 200 000 krooni.
Mõni aeg tagasi müüs HTEC paar poleerimis- ja lihvimispinki Tartu firmale OÜ-le Clifton Electronics.
HTECi osanikud on Tehas Võit (19 protsenti aktsiatest), AS Livoonia Holding (11%), AS Liivimaa Väärtpaberid (34%), OÜ Lastek (16%) ja eraisikud (20%).

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele