Sirje Niitra • 10 märts 1999

Presidendi mehed

Heameelega läheks ka presidendiga koos reisile, aga sellesse seltskonda on raske pääseda, nendib 420 töötajaga jalatsifirma Samelin tegevjuht Leida Kikka. Kuidas siis presidenti riigivisiidil saatvasse äridelegatsiooni satutakse?

Presidendi pressiesindaja Epp Alatalu sõnul koostab ettevõtjate esinduse riigivisiidile kaubandus-tööstuskoja juhatus.

Kaubanduskoja juhatusega on Lennart Meril pikaajalised koostöösuhted. Kaks korda aastas süüakse koguni koos lõunat: kord Kadriorus, kord Toompeal. Presidendi isiklikud eelistused reisikaaslaste valikul Alatalu väitel siiski mingit osa ei mängi.

Kaubanduskoja direktor Mart Relve, kes ise Meri viimasel India-visiidil kaasas käis, tunnistab, et riigi esimese mehe välisvisiit eeldab kõrgemat ettevõtjate taset, mis tähendab, et väikefirmade esindajail suurt lootust pole. Relve hinnangul annab tunnustatud ärimeeste seltskond presidendi visiidile kaalu ja värvi juurde.

Oma reisikulud tasuvad ettevõtjad täies ulatuses ise. India-sõidul oli see summa näiteks 60 000 krooni ja kaasas käis kuus ettevõtjat, kellele lisandus neli ametnikku. Tõsi, esialgu avaldas osalemissoovi enam ettevõtjaid.

Koda teavitab võimalusest osaleda tähtsal reisil väljavalitud ettevõtteid umbes kolm kuud ette. Kui firmajuhtidelt on nõusolek saadud, saab taotleda ka neid huvitavaid kontakte kohapeal.

Enam tagasisidet saavad ärimehed välisvisiitidest just sihtkohariigi ettevõtjate kauba importimise osas. Näiteks India-reisi tulemusena on juttu olnud arvuti tarkvara, mahlakontsentraatide ja rõivaste Eestisse toomisest. Üks võimalikest projektidest puudutab ka farmaatsiatööstust.

Viimasel sõidul kaasas olnud Eesti investeeringute ja kaubanduse arendamise sihtasutuse juhatuse esimees Arvi Karotamm ütleb, et riigivisiidil avanevad need uksed, kust muidu raske sisse pääseda. Eriti kasulikeks hindab ta kohapealse ärieliidi osalusel toimuvaid äriseminare.

«See on parim võimalus Eesti majanduskeskkonna ja investeerimisvõimaluste tutvustamiseks,» kiidab Karotamm. «Kui pärast sõitu ka kaks-kolm konkreetset projekti arenema hakkab, on maksumaksja raha õigesti kulutatud.»

Presidendiga Hiinas ja Indias käinud kütusetransiidifirma Pakterminal nõukogu esimehe Aadu Luukase sõnul on riigivisiidid meeldiv võimalus saada taustinfot ühe või teise maa ärikliimast.

«Mingeid ärilisi lepinguid riigivisiidi ajal tavaliselt alla ei kirjutata, küll aga luuakse kohtumistel teise maa äriinimestega selleks eeltingimused,» selgitab ta.

Ka Luukas peab presidendi delegatsiooni pääsemist auasjaks. «Võib küll öelda, et riigivisiidil oleval ärimehel on teatud kvaliteedimärk küljes,» märgib ta.

Riigivisiidi raames saab kiire ja põhjaliku ülevaate külastatava riigi majandusest. Ise sõites on tööviljakus Luukase hinnangul kümneid kordi väiksem. Ka on visiitide tehniline korraldus tema arvates aastatega paranenud ja viimati Indias sujus kõik lausa suurepäraselt.

Kolm aastat tagasi olid presidendiga Hiinas Tallinna Sadama peadirektor Enn Sarap ja tollane Eesti Merelaevanduse juht Toivo Ninnas.

«Ehkki seda ei saa otseselt visiidiga seostada, on Tallinna Sadamal seos Hiinaga nüüd tekkimas. Nimelt soovib üks Hongkongi konteineriterminal osta osa siia rajatavast terminalist,» märgib Luukas. Indiaga on sadamal täna kontaktid juba olemas, kuid neid on tema sõnul võimalik veelgi süvendada.

Presidendi meheks Luukas ennast ei pea, kuid ütleb tagasihoidlikult, et härra president tunneb teda.

Itaalias ja Indias riigivisiidil käinud ehitusfirma Feer juht Ivo Kollo tunnistab, et isiklikult talle lisas osalemine sellises seltskonnas kindlust ja usaldusväärsust välispartnerite silmis. Ehkki Itaaliaga on sealt ehitusmaterjale importival Feeril ammused koostöösidemed, tõusid suhted sealsete ärimeestega pärast õnnestunud riigivisiiti hoopis teisele tasandile.

Alkoholitootja Liviko juhatuse esimees Udo Themas, kes on saatnud presidenti Ungaris, Sloveenias ja Hiinas, võttis alati kaasa oma toodangu näidised, kuid esialgu pole ekspordikontakte nende riikidega tekkinud.

Ungaris pakkusid meile huvi nii alkoholitööstuse seadmed kui tooraine, kuid koostöö seisab hinna taga, nendib Themas. Ta loodab, et olukorra muutudes võib loodud kontaktidest siiski asja saada.

Kui presidendiga Indias käinud ettevõtjate nimekirja vaadata, võib nii mõnelgi, kes oleks samuti kaasa tahtnud, kuid kellele sellist pakkumist ei tehtud, küsida, miks just tema ja mitte mina. Milliseid kontakte sõlmis küll nii kaugel maal Feeri juht Kollo või mida tegi seal tuntud turvafirma ESS endine suuromanik Urmas Sõõrumaa? Ja miks mõned saavad sellise harukordse võimaluse lausa mitu korda?

President teeb reeglina kaks riigivisiiti aastas. Järgmine viib maikuus Kreekasse ja sinna saab kaasa kuni paarkümmend äriinimest. Väljavalitute seas sõidavad uusi kontakte looma tõenäoliselt jälle ka kaubanduskoja ning välisinvesteeringute agentuuri esindajad.

Hetkel kuum