Kõik ei ole narkomaanid

Pärast seda, kui Äripäev oma möödunud aasta 22. detsembri juhtkirjas avaldas selget toetust Reformierakonnale ja Isamaaliidule, on mõned kommentaatorid hakanud väitma, et Äripäev ei ole enam sõltumatu ajaleht. Näiteks ilmub tänases lehes Sinise erakonna nimekirjas parlamenti kandideerinud Jaanus Glaase sellesisuline kommentaar.

Kui ajaleht oma juhtkirjas kedagi toetab või kritiseerib, ei tähenda see automaatselt, et väljaanne on nüüd kellestki sõltuv. Kui ma toetan narkootikumide legaliseerimist, siis ei tähenda see, et ma olen narkomaan.

Poliitiliselt sõltuv ajaleht on selline, mis uudiste, olemuslugude ja kaasautorite kommentaaride avaldamisel jälgib, millist kasu see konkreetsele erakonnale toob. Kui artikkel peaks erakonda kahjustama, jääb see ilmumata.

Äripäev ei ole artiklite avaldamisel kunagi sellistest kriteeriumitest lähtunud ega hakka ka tulevikus lähtuma. Põhjus on väga lihtne -- Äripäeva sihtrühm on ettevõtjad ja firmajuhid, mitte ühe või kahe erakonna liikmed.

Kui toimetus saab teada, et valitsuskabineti liige on võtnud näiteks altkäemaksu või teinud midagi muud ebaeetilist või kuritahtlikku, siis ilmub selle kohta ajalehes ka artikkel, sõltumata ministri erakondlikust kuuluvusest. Sobiv näide on lahkuv valitsus. Äripäev on oma uudistelehekülgedel kirjutanud valitsuse tegemistest nii negatiivseid kui ka positiivseid uudiseid, arvamusküljel nii kritiseerivaid kui ka toetavaid juhtkirju.

Selleks, et lugejaid mitte kaotada, peab lehes olema võimalikult palju häid artikleid võimalikult suuremat osa lugejaskonda huvitaval teemal. Väga hea uudis vastab seitsmele kriteeriumile: erakordsus, mõjukus, värskus, päevakajalisus, konfliktsus, prominentsus ja lokaalsus. Nende seitsme märksõna järgi hindavad toimetajad, kas artikkel on avaldamiseks kõlbulik või mitte. Juhtkirjad peavad olema konkreetsed, otsekohesed ja kriitilised. Enne valimisi toetasime juhtkirjade kaudu erakondi, kelle maailmavaade sarnaneb kõige enam toimetuse majanduspoliitiliste seisukohtadega, mida oleme nendessamades juhtkirjades kajastanud juba alates 1994. aasta kevadest.

Äripäev toetab liberaalset elukorraldust ja riigi minimaalset sekkumist majandusse ja kodanike eraellu. Eesmärgiks on edendada vaba turumajandust, kaitsta väikeettevõtjate huve ning aidata kaasa jõukama, avatuma ja eetilisema ühiskonna kujundamisel (väljavõte Äripäeva arvamustoimetuse kontseptsioonist).

Toetame väikest maksukoormust, ettevõtte tulumaksu kaotamist, aktsiiside külmutamist, infrastruktuuri ja riigiteenuste (näiteks tolliamet, maksuamet) erastamist, monopolide lõhkumist, avatud majanduspoliitikat, tasakaalus riigieelarvet, palgaarmee loomist.

Oleme tasakaalu- või kaitsetollide, miinimumhindade, majandusharude või ettevõtete doteerimise, astmelise tulumaksu, kaitsekulutuste osa suurendamise ja välisinvestoritele piirangute tegemise vastu.

Kui vaadata meie põhiseisukohtade loetelu, siis ühtivad need kõige enam Isamaaliidu ja Reformierakonna põhimõtetega ning siit ka meie eelistus.

Toimetus ei pea seda kurioosseks, et Äripäev julgeb juhtkirjades avaldada toetust konkreetsetele poliitilistele jõududele. Ajaleht ei kaota sõltumatust mitte oma juhtkirja tõttu, vaid eeskätt halva majandusseisu või selle tõttu, et väljaandes töötavad ajakirjanikud kuuluvad ühte või teise erakonda.

Äripäev on juba alates 1993. aastast töötanud kasumiga ning toimetuses kehtib reegel, et kui ajakirjanikust saab mõne erakonna liige, siis peab ta töölt lahkuma. Tugev majandusseis ja sõltumatus erakondadest ning teistest huvigruppidest tagab selle, et Äripäeva uudised on erapooletud ning juhtkirjad otsekohesed ja kriitilised, hoolimata sellest, kelle vastu kriitika on suunatud.