Eesti rahva imepärane tulevik

Kallas on Laarist palju teravama silmaga palgatõusu võimaluste nägemisel. Palga enam kui kahekordne tõus järgmise nelja aastaga ja keskmise palga jõudmine 9000 kroonini rõõmustab kahtlemata kõiki inimesi. Hämmastav, et paljude valijate süda hääletusurni juures maiste hüvede suhtes nii külmaks jäi. Ettevõtjad rõõmustavad kahtlemata eriti Isamaa ja Reformierakonna liidu üle, mis neil elu kergemaks teeb. Tänu Isamaaliidu tagatud majanduskasvule saab suure osa palgatõusust selle arvele kanda ja kindla pankroti asemel võib ehk tagasihoidlikku kasumitki loota.

Eesti on tänu kolmikliidule maailmas tegelikult unikaalne riik ja koguni kahest aspektist. Esiteks pole maailmas veel suudetud ühitada palkade ülikiiret tõusu ja töökohtade arvu suurendamist.

Reformierakond pole kitsi -- saagu kõik üldisest õnnest osa. Ta vähendab igal aastal tööpuudust 13 000 inimese võrra, nii et 2003. a valimiste eel kantakse Eesti viimased töötud kadunud inimliigina pidulikult Punasesse Raamatusse. Reformierakond vabastab sellega Isamaaliidu isamaalikud ja Mõõdukate mõõtmatud energiavarud, mida kavatseti kasutada maaelu probleemide lahendamiseks. Mis põhjusel peaks Isamaaliit sahmerdama kõlvatu konkurentsi tõkestamisega ja Mõõdukad ELi põllumajanduspoliitika meetmetega, kui kõrgepalgalisi töökohti tuleb enne järgmisi valimisi juba lätlastele pakkuda.

Teine iseärasus on see, et erinevalt arenenud tööstusriikidest peavad sotsiaaldemokraadid ja ametiühingud reformiõhinas ettevõtjaile ammuli sui järele vaatama. Reformierakonna rahvale peale surutud palgatõusu ning tööpuuduse vähendamise kava poleks julgenud ettevõtjailt nõuda ka kõige paadunum Eesti kommunist. Erinevalt välismaistest ettevõtjaist on Eesti omanik sündinud altruist -- ta loobub töötaja heaks viimsest sendist kukrus. Eelmine ideedevaene valitsusliit ei taibanud ettevõtjaile lihtsalt vastavat palvet esitada.

Eesti õpetajatel, arstidel, politseinikel ja riigiametnikel, muudest tööinimestest rääkimata, saab olla ainult üks soov: astugu uus valitsus kiiresti ametisse. Uus peaminister avalikustab programmkõnes kõigepealt nende palgatõusu graafikud märtsini 2003. Huvitav, kas õpetajate keskmiseks palgaks kujuneb nelja aasta pärast 10 000 või 12 000 krooni?

Mind kui majandusteadlast huvitab sellega seoses ainult üks seik -- millest ja kuidas see jõukus siiski nii äkki tekib. Pärast Jeesus Kristuse imetegusid veini ja kaladega pole maa peal minu teada ühtki majanduslikku imet juhtunud. Aga eks Eesti ole kord juba selline omapärane jumala poolt väljavalitud maa. Valija tunnistas kolmikliidu sellise arvamuse oma häältega tõeks.