Tööandjad pelgavad sotsiaalset dialoogi

Me muidugi mõistame ärimeeste ajalehe muret ametiühingute surve tugevnemise pärast, sest mida jõulisemad on ametiühingud, seda suuremaks tõuseb palga osatähtsus toote hinnas ja seda paremini hakkavad meie (töö)inimesed elama.

Nii väitma ajendab Äripäeva algatatud sõnasõda Soome tekstiili- ja rõivatööstuse töötajate ametiühinguga (vt ÄP 11. ja 12.03).

Soome teadeteagentuur STT ei kirjutanud oma uudises sõnagi Soome ega Eesti kergetööstustöötajate palkadest. Artiklis «Eesti tooted ärritavad soomlasi» toob Andres Reimer ära Soome tekstiili- ja rõivatööstuse ametiühingu koolitussekretäri, tulevase esimehe Auli Korhoneni sõnad, nagu oleks tekstiilitööstuse ametiühingud valmis sadamatööliste eeskujul alustama Eesti tekstiilitööstuse vastast kampaaniat, nõudes Eesti õmblejatele soomlastega sama suurt palka.

Auli Korhonen väitis allakirjutanule, nagu ka ÄP-le, et tema ei ole midagi sellist öelnud. Andres Reimer küsis temalt, kas nad nõuavad Eesti õmblejatele soomlastega sama suurt palka, kuid intervjueeritav vastas selgelt, et ei nõua, sest see pole erinevat tootmistaset ja -tingimusi silmas pidades võimalik. Küll ütles ta, et tema meelest, nagu ka eestlaste arvates, peaks kergetööstustöötajate palk suurenema.

Ka rõhutas Korhonen, et nende ametiühinguliit ei kavanda mingit boikotti Eesti toodete vastu. Kavandatava kampaania eesotsas on tööandjad, nimelt nende liit, kaasa löövad ettevõtjad, kaubandusketid, tekstiilikaupluste liit ja soomlaste töö liit. Ametiühinguliidul on Soome kergetööstustoodangu läbimüügi suurendamiskampaanias vaid väga väike osa.

Seega peab ÄP pöörduma etteheidetega Soome tööandjate ühenduste poole. Siia ongi koer maetud, kuid asju püütakse edendada endale kasulikus suunas ametiühingute sildi varjus.

Tegelikult näitab viimasel ajal kujunenud olukord, et vastupidiselt Soomele on Eestis sotsiaalne dialoog nõrkadel jalgadel, sellest ei pea tööandjad suurt midagi, vähe on kollektiivlepinguid ja neid väheseidki ei täideta, ametiühingut ei taheta ettevõttes näha.

Soomlaste mure meie olukorra üle tööturul ei ole haiglane, see on normaalne riigi poolt, kus sotsiaalne partnerlus ja dialoog on enesestmõistetav. Muidugi ei saa unustada, et Soome jt riikide tööandjate palganõudmised Eesti töö- ja kollektiivlepingutesse on seadusvälised. Võõrriigi tööandjate ja töövõtjate sekkumine teise riigi töö- ja palgapoliitikasse on võimalik vaid riigi suhtes, kus sotsiaalpartnerid ja riik ei tee koostööd.

Eestis ei taheta mõista, et meid ei oota ELis keegi, kui me ei suuda tööturu osapooli välja arendada.