Ravikindlustusseadus näeb hooldus- ja haigusraha maksmisel ette viimase poole aasta palga arvesse võtmist. Kui vahepeal on töötaja vahetanud töökohta ja ta eelmises töökohas saadud palga kohta tõendit ei esita, võib juhtuda, et ta saab vähem raha. Sellisel juhul jagatakse uues töökohas töötatud kuude palk viimase poole aasta tööpäevade arvuga.
Keskhaigekassa asedirektor Vaike Näripä ütles, et alates jaanuarist võetakse ravikindlustusraha maksmisel arvesse ka eelmiselt tööandjalt saadud tulu, kui töötaja sellekohase tõendi esitab.
Teine võimalus petta saada on haigusraha tulumaksustamisega. Ravikindlustusseaduses tehtud muudatuse kohaselt arvestatakse tulumaks väljamakstud haigusrahalt kohe täies ulatuses maha, ka tulumaksuvaba miinimum. Enam makstud tulumaksu saab inimene tagasi järgmise aasta tuludeklaratsiooniga. Tegelikult laekub see summa töötaja kontole alles järgmise aasta keskpaigaks.
Magdaleena haigla peaarsti Peeter Mardna hinnangul jääb enamik inimesi sellest rahast ilma, sest nad on aasta jooksul oma haiguse juba unustada jõudnud. Aasta jooksul ainult ühes kohas töötanud inimene ei pea üldse oma tulusid deklareerima.
Keskhaigekassast lubati, et haigekassa väljastab järgmise aasta alguses kõigile eelneval aastal töövõimetuslehel olnud inimestele sellekohase õiendi.
Peeter Mardna näeb uues ravikindlustussüsteemis ka otsese pettuse võimalust. Tegevust lõpetaval firmal on kasulik lasta mõnel kroonilist haigust põdeval inimesel viimasel aastal pikemat aega haige olla.
Sellisel juhul ei pea tööandja töötajale palka maksma, vaid seda teeb haigekassa 80 protsendi ulatuses palgast. Üks haigusleht võib kesta kuni neli kuud.
«Me räägime ohust siis, kui see käes on,» kommenteeris Vaike Näripä. «Me ei saa orienteeruda petturlusele.» Kõnealuse pettuse võimalust ta siiski ei välistanud.