Majanduskasv päästab

Eile andis riigikogu Isamaaliidu juhile Mart Laarile volitused moodustada uus valitsus, mis hakkab viima ellu möödunud nädalal Reformierakonna, Isamaaliidu ja Mõõdukate vahel sõlmitud koalitsioonilepingut.

Toimetuse arvates sõltub uuest valitsusest vähe, et kolmikliidu lubadused täituksid. Kui Eesti majandus ei saavuta stabiilset kümne protsendi suurust kasvu, siis jääb olulisem osa koalitsioonileppest järgmisel aastal täitmata.

2000. aasta eelarvet mõjutab oluliselt lubadus hakata koolieelikuid kodus kasvatavatele vanematele maksma lapsehooldustasu miinimumpalga ulatuses. Äripäeva arvutuste kohaselt suurendab see lubadus riigieelarve kulude poolt 1,2 miljardi krooni võrra, mis tähendab, et lastetoetuseks peaks minema kokku ligi 2,4 miljardit krooni.

Lisaks lubab kolmikliit suurendada sünnitoetusi, koolitoetusi, toetusi lapsi üksi kasvatavatele vanematele ja puuetega laste vanematele ning tagada lastega peredele madala protsendiga eluasemelaenu. Kuna neid lubadusi pole aga konkreetsete tähtaegadega määratletud, siis ei pea neid ka hakkama järgmise aasta eelarve kaudu täitma.

Teine oluline lubadus on ettevõtte tulumaksu kaotamine, mis selle aasta eelarve laekumist arvestades tähendab eelarvetulude 1,54 miljardi krooni suurust vähenemist.

Mart Siimanni valitsus on pärandanud kolmikliidule järgmise aasta eelarvesse 600 miljoni kroonise kulu, tõstes 1999. aasta algusest üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi 9600 kroonile aastas, kuid 3600kroonine tõus makstakse inimestele välja tagantjärele 2000. aastal.

Ainuüksi nende kolme lubaduse täitmiseks kulub vähemalt 3,3 miljardit krooni. Millised on võimalikud katteallikad? Need oleksid majanduskasv, stabilisatsioonireserv, kaitsekulutuste vähendamine, põllumajanduse otsetoetuste kaotamine, riigivalitsemiskulude vähendamine, krooni devalveerimine, käibemaksumäära tõstmine.

Stabilisatsioonireservi kallale ei minda, sest see oleks lühiajaline lahendus. Kolmikliit on seisnud jooksvate kulude katmise vastu stabilisatsioonifondi arvel.

Kaitsekulutuste vähendamine pole poliitiliselt võimalik, sest uus valitsus lubab nende tõstmist kuni 2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Erinevalt endisest kultuuriministrist Jaak Allikust ei ole Mart Laari valitsuses selliseid ministreid, kes toetaksid kaitsekulutuste vähendamist.

Poliitiliselt ja majanduslikult on võimatu krooni devalveerimine või käibemaksu tõus, mis tegelikult nulliksid lastetoetuste suurendamise. Keeruline on tühistada ka Siimanni valitsuse tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kava, sest see tekitaks pahameelt ametiühingutes, mille liider Raivo Paavo kuulub Mõõdukate ridadesse. Samuti läheks kolmikliit vastuollu omaenda koalitsioonileppega, kus lubatakse tulumaksuvaba miinimumi järk-järgult tõsta.

Põllumajandustootjatele makstavate toetuste kaotamisest vabaneks 800 miljonit krooni. Täielikult neid kindlasti ei kaotata, kuid siit on võimalik kolmikliidul oma lubadustele mingis osas katet leida. Üks vahend oleks ka riigivalitsemiskulude vähendamine, kuid ikkagi ei kataks see 3,3 miljardi krooni suurust eelarveauku.

Seega ei jää Mart Laari uuel valitsusel midagi muud üle kui loota, et majandus hakkab kiiresti arenema ning saavutab juba järgmisel aastal Isamaaliidu poolt enne valimisi eesmärgiks seatud 10% suuruse kasvutempo. See võimaldaks inflatsiooni arvestades suurendada eelarve mahtu 2,5 miljardi krooni võrra ning siis on võimalik uuel valitsusel oma järgmiseks aastaks võetud lubadused täita. Vastasel korral peab Laar hakkama oma sõnu sööma.