22. märts 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Veobörs Internetis kukkus läbi

Eesti ainus Interneti veobörs on varjusurmas. Aasta tagasi alustatud ettevõtmise nurjas majanduslangusega kaasnenud veonõudluse vähenemine ja veofirmade vähene arvutiseeritus.

Eelmisel aastal Netcargo veobörsile oma kaubapakkumusi saatnud ehitusmaterjalide maaletooja Vipex on täna internetibörsi kasutamisest loobunud. «Situatsioon on muutunud. Vedajate surve vedude teostamiseks on suur, ise ei olegi vedaja leidmiseks vaja tööd teha,» põhjendab Vipexi tegevdirektor Tõnu Sepp.

Netcargost pakutavaid koormaid otsiva Skanekspedi tegevdirektor Üllar Lainela väidab, et Internetist leitud koormate osatähtsus on kaduvväike. Skaneksped sisenes süsteemi möödunud aastal tasuta katseajaga, et vaadata, kas tasub süsteemi kasutamise eest ka raha maksta. Tulemus osutus Lainela sõnul lahjaks, aga raha ka ei hakatud küsima, ja nii on Skaneksped süsteemi rippuma jäänud tänaseni.

Netcargo haldaja Softronic Balticu juhatuse liige Marek Põldeots tunnistab, et süsteemil on lastud minna isevoolu teed. Raha pole kasutajatelt hakatud võtma, kuna börsil on liiga vähe pakutavaid koormaid.

Kui sügiskuudel oli börsil üleval igal nädalal keskmiselt ainult kolm veopakkumist, siis börsi tasuliseks muutmisest saab Põldeotsa sõnul rääkida siis, kui iga nädal on vähemalt kümme uut pakkumist.

Kasutuse aktiviseerumisel lubab Põldeots Netcargo süsteemi ka tehniliselt täiustada. Näiteks on võimalik igast uuest pakkumisest Netcargo liikmetele elektronkirjaga kohe teada anda, seletab Põldeots.

Viimastel kuudel on pakkumiste arv Netcargo veobörsil siiski suurenenud.

Tõnu Sepp usub, et Netcargol on perspektiivi ja tegevus veobörsil aktiviseerub, kui majandus kosub ja koormaid, mida vedada, on rohkem. Üllar Lainela möönab, et Netcargo idee on ajast ees. Praegu on Netcargo edukaks toimimiseks liiga vähe veofirmasid, kellel on süsteemis osalemiseks piisav infotehnoloogiline tase.

Turunduslikus plaanis võib asja kokku võtta nii, et Netcargo, nagu mitmed teised head interneti-ideed, on turule tulnud varem, kui turg selleks valmis oli. Seetõttu on ka senised tulemused niisugused, nagu nad numbritest paistavad (vt graafikut).

Võrreldes Rootsi internetikeskkonda Eestis toimuvaga, tuleb tunnistada, et nii kasutajate arvu kui ka pakutavate teenuste osas oleme kaugele maha jäänud. Rahvaarvu erinevus on küll ligi seitsmekordne, erinevus intrenetiteenuste mahus on aga palju kordi suurem. Tõenäoliselt jääb see nii veel pikaks ajaks.

Kaks aastat tagasi propageeris rahvusvaheline ekspedeerijate organisatsioon FIATA väga laialdaselt Interneti veobörse. Ta pakkus välja 3--4 suurt Interneti andmebaasi.

Paar kuud tagasi käisin uuesti need aadressid läbi, ei olnud seal enam midagi näha. Nii et ka Euroopas pole taolised börsid läbi löönud.

Ameerikas on taolised veobörsid aga väga levinud. Seal on turg suurem. Euroopa turg on väiksem ja arvatavasti ka infotehnoloogiline tase ei küüni Ameerikani. Sealt sai ju kogu internetindus alguse ja nad on selles vallas meist kõvasti ees.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt