Kristina Traks • 29. märts 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Riigi toetusraha kulub kui kerisele

«Sel aastal kuluvad otsetoetused vaid jooksvate kulude katmiseks,» räägib Eesti suurima piimatootja OÜ Estonia juhatuse esimees Peeter Kibe. «Meie kahjumit aga sellega ei kata.»

Järvamaal Oisus asuv, aastas üle 15 000 tonni piima tootev OÜ Estonia ostis eelmisel aastal 1,6 miljoni kroonise lehmatoetuse eest neli piimajahutit.

Kokku sai 70--80 mln kroonise aastakäibega Estonia mullu riigilt eri toetusi 5,5 miljonit krooni. Sama palju loodab Estonia saada ka tänavu.

Kõigest hoolimata tiksub piima alla tootmishinna müümisest ettevõttele iga kuu miljon krooni kahjumit. Estonia saab suurtootjana piimakilo eest veidi üle 2 krooni. Pisitootjad peavad aga elama kroonise piimakilo hinnaga.

Sealiha jälle ei taha kombinaadid vastu võtta, sest liha on importida tulusam.

Estonial on 1900 lüpsilehma, 6000 siga, haritavat maad 6500 hektarit ja tööd annab ta 400 Oisu valla inimesele. Eelmise aasta lõpetas omaaegset kolhoosi meenutav Estonia 10 miljoni kroonise kahjumiga, kuigi esimesel poolaastal oldi paari miljoni krooniga kasumis.

«Otsime muid võimalusi raha teenimiseks,» räägib Kibe. «Osa noorkarjast tuleb maha müüa, samuti plaanime varem toodetud turba maha müüa.»

Viimase võimalusena tuhandeid loomi pidav ettevõte säilitada nimetab Kibe rikka välismaise kosilase otsimist.

Järvamaa talupidaja Arvo Kuutok ütleb, et talle endale on kah arusaamatu, kuidas ta hakkama saab. «Osa arveid on maksmata, üritan neid järjekorras maksta ja kui keegi väga nõudma hakkab, siis muudan maksmise järjekorda,» selgitab Kuutok. Elekter, käibemaks, sotsmaks ja pangalaenud -- selline on Kuutoki järjekord.

Kuutok sai eelmisel aastal 27 000 krooni piimalehma toetust, 40 000 krooni ikaldusehüvitist ja ka teravilja otsetoetust. «Kõik see kadus kuskile,» ohkab Kuutok.

Tänavune 30 000kroonine lehmatoetus on Kuutokil ära kulutatud. Läks arvete maksmiseks ja jäi puudugi.

Kümme aastat talu pidanud Kuutok ei pea siiski plaani lõpetada. Tal on 150 hektarit maad, 41 lüpsilehma, teist samapalju noorloomi ja Eesti ainus arvutisüsteemiga lüpsiplats. «Tuleb leida mingi väljapääs,» sõnab Kuutok kindlameelselt.

Raplamaa Toominga talu perenaine Kärt Loo tunneb tuleviku ees hirmu. «Ma ei tea, kas ja kui palju panna teravilja maha, ja teiselt poolt pole ma kindel, kas suudan loomadele sööta osta, kui nüüd teravilja maha ei pane,» räägib ta.

Tänavune piimalehmatoetus on Toominga talul käes, kavas oli selle abil pangalaenu ja intressidega ühele poole saada. 48 000kroonise lehmatoetusega suudab Loo aga ära maksta käibemaksu, elektri ja osta mineraalaineid, kuid pangalaenu tagasimaksmiseks sellest ei piisa. «Ja pangale maksmata jätta ei saa, muidu pole varsti enam kuskil elada,» mõtiskleb Loo.

Eelmise aasta riiklikud toetused, kokku 170 000 krooni, kulusid Loo sõnul peamiselt maa väljaostmiseks ja pangalaenu tagasimaksmiseks.

OÜ Kehtna Mõis juhatuse esimees Märt Riisenberg kahtleb, kas riigilt tänavu üldse lubatud toetuse kätte saab. «Teades uue valitsuse suhtumist põllumajandusse, on kõik võimalik,» põhjendab ta oma kahtlusi. Kehtna Mõis sai mullu riigilt kokku üle miljoni krooni.

Ka Kehtna Mõisale antud riiklikud toetused ei kata tänavu kulusid. «Investeerida pole meil sel aastal midagi ja raske suve tõttu tuleb eelarve defitsiidiga,» sõnab Riisenberg.

Värske põllumajandusminister Ivari Padar lubab, et sel aastal ei muutu otsetoetuse maksmises midagi. «Kuid üle tuleb vaadata nende saajate ring,» räägib Padar. «Praegu on need toetused küll rohkem nagu sotsiaalabi eest.»

Tänavu saavad tootjad lehma kohta toetust 872 krooni, mis on veidi rohkem kui eelmisel aastal. Toetuse saajaid on tänavu peaaegu kaks korda rohkem ehk ligi 2500.

Ühtviisi saab toetust nii 2000 lehmaga suurtootja kui kahte lehma pidav vanamammi. Kokku jagab riik sel aastal piimatootjatele otsetoetustena 88,6 miljonit krooni.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt