Riigi toetusraha kulub kui kerisele

«Sel aastal kuluvad otsetoetused vaid jooksvate kulude katmiseks,» räägib Eesti suurima piimatootja OÜ Estonia juhatuse esimees Peeter Kibe. «Meie kahjumit aga sellega ei kata.»

Järvamaal Oisus asuv, aastas üle 15 000 tonni piima tootev OÜ Estonia ostis eelmisel aastal 1,6 miljoni kroonise lehmatoetuse eest neli piimajahutit.

Kokku sai 70--80 mln kroonise aastakäibega Estonia mullu riigilt eri toetusi 5,5 miljonit krooni. Sama palju loodab Estonia saada ka tänavu.

Kümme aastat talu pidanud Kuutok ei pea siiski plaani lõpetada. Tal on 150 hektarit maad, 41 lüpsilehma, teist samapalju noorloomi ja Eesti ainus arvutisüsteemiga lüpsiplats. «Tuleb leida mingi väljapääs,» sõnab Kuutok kindlameelselt.

Raplamaa Toominga talu perenaine Kärt Loo tunneb tuleviku ees hirmu. «Ma ei tea, kas ja kui palju panna teravilja maha, ja teiselt poolt pole ma kindel, kas suudan loomadele sööta osta, kui nüüd teravilja maha ei pane,» räägib ta.

Tänavune piimalehmatoetus on Toominga talul käes, kavas oli selle abil pangalaenu ja intressidega ühele poole saada. 48 000kroonise lehmatoetusega suudab Loo aga ära maksta käibemaksu, elektri ja osta mineraalaineid, kuid pangalaenu tagasimaksmiseks sellest ei piisa. «Ja pangale maksmata jätta ei saa, muidu pole varsti enam kuskil elada,» mõtiskleb Loo.

Eelmise aasta riiklikud toetused, kokku 170 000 krooni, kulusid Loo sõnul peamiselt maa väljaostmiseks ja pangalaenu tagasimaksmiseks.

OÜ Kehtna Mõis juhatuse esimees Märt Riisenberg kahtleb, kas riigilt tänavu üldse lubatud toetuse kätte saab. «Teades uue valitsuse suhtumist põllumajandusse, on kõik võimalik,» põhjendab ta oma kahtlusi. Kehtna Mõis sai mullu riigilt kokku üle miljoni krooni.

Ka Kehtna Mõisale antud riiklikud toetused ei kata tänavu kulusid. «Investeerida pole meil sel aastal midagi ja raske suve tõttu tuleb eelarve defitsiidiga,» sõnab Riisenberg.

Värske põllumajandusminister Ivari Padar lubab, et sel aastal ei muutu otsetoetuse maksmises midagi. «Kuid üle tuleb vaadata nende saajate ring,» räägib Padar. «Praegu on need toetused küll rohkem nagu sotsiaalabi eest.»

Tänavu saavad tootjad lehma kohta toetust 872 krooni, mis on veidi rohkem kui eelmisel aastal. Toetuse saajaid on tänavu peaaegu kaks korda rohkem ehk ligi 2500.

Ühtviisi saab toetust nii 2000 lehmaga suurtootja kui kahte lehma pidav vanamammi. Kokku jagab riik sel aastal piimatootjatele otsetoetustena 88,6 miljonit krooni.