Välisraha sissevool jätkub

Remmelga sõnutsi on tänavu tulekul umbes kümme otseinvesteerimisprojekti puidu-, elektroonika- ja plastmassitööstusse, samuti transpordi- ja transiidivaldkonda.

Välisinvestorid hakkavad senisest rohkem investeerima munitsipaalettevõtetesse, tulekul on Eesti Raudtee ja Eesti Energia erastamine, jätkas Remmelg loetelu välisinvestoritele atraktiivsetest valdkondadest.

Eesti Panga andmetel kasvasid välismaised otseinvesteeringud Eestisse 1998. a 2,2 korda 7,9 mld kroonini ehk rohkem kui 5300 kroonini elaniku kohta. Möödunud aasta lõpuks küündis välismaiste otseinvesteeringute maht Eestisse kokku enam kui 24 mld kroonini.

Üle poole möödunud aasta välisinvesteeringutest läks rahandusse, sellest valdav osa pangandusse.

Krediidipanga presidendi Rein Otsasoni sõnul on väliskapitali juurdetulek positiivne nähtus. «Kapitali juurdetuleku tulemus on see, et kriisinähtused ei muutunud kriisiks ja pangalaenude protsendid hakkasid langema,» ütles Otsason.

Põhiinvestorid olid 1998. a Rootsi ja Soome. Rootsi ettevõtted investeerisid mullu Eestisse 4 miljardit krooni.

Võrreldes 1997. aastaga tuli rohkem investeeringuid ka Taanist, Suurbritanniast ja USAst.