- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veinijumala maapealne asemik
«Ma ei ole heade veinide ja veinijoomistavadega väga pikka aega veel tegelenud,» tunnistab Urmas Arumäe esimesel kohtumisel üsna tagasihoidlikult.
Arumäe hakkas veinidest põhjalikumalt huvituma pealtnäha lihtsal põhjusel. «Oma töö tõttu puutun väga palju kokku erinevate inimestega. See on enamasti seltskond, kes jagab veinimarkidest, viinamarja sortidest ja veini tootmise piirkondadest väga palju. Nii juhtuski üsna sageli, et ärilõunate või õhtusöökide ajal tuli veinikultuuriga seonduv sageli jutuks,» räägib Arumäe. «Loll on olla loll. Sestap pidasin enese harimist veinikultuuris väga vajalikuks,» lisab ta.
Esimese suure sammuna enese harimise teel renoveeris Arumäe oma uue eramu õuel asuva keldri ning ehitas selle korralikuks veinikeldriks. «Seal on ruumi 642 veinipudelile ning iga veini jaoks on olemas eraldi pesa,» kirjeldab Arumäe oma veinikeldrit. Praegu on Arumäe veinikeldris 150 veinipudelit, mis on ostetud Eestist. Iga veinimarki ostab Arumäe ühe kasti ning ühe pudeli degusteerib ta kindlasti kohe ära. «Siis on teada, kas seda veini tasub seismiseks juurde osta,» toob ta põhjenduseks. Esimese veini asetas Arumäe oma keldrisse 25. augustil 1988.
Oma veinikeldri kohta arvab Arumäe, et see peab olema paik, kuhu saab veinide näol investeeringuid teha ning ka sõpradega aega veeta. Veinikeldril võib vabalt olla ka baari funktsioon. Tulevikus plaanib Arumäe veinikeldrisse osta uue mööbli ning sisse seada korraliku veiniraamatu. Spetsiaalse veiniraamatu, kuhu märgitakse veinide keldrisse paigutamise kuupäev ja seismise aeg, tellis Arumäe Prantsusmaalt.
Eestis on Arumäe sõnul saada väga häid veine ning eneselegi ootamatult võib poest leida tõelisi üllatusi. Viimane meeldiv üllataja oli Arumäe laual Austraalia vein Jacob's Creek, hinnaga 140 krooni pudel. «Tõesti hea punane vein. Soovitan proovida,» lausub Arumäe tunnustavalt.
Hinna ja kvaliteedi suhte kohta arvab Arumäe, et tegelikkuses on see paigast ära. «Väga hea vein ei pruugi olla kallis, kuid maitselt väga kehv vein võib maksta näiteks 2000 krooni pudel. Ma ei osta hirmkallist veini, kui see mulle maitselt ei meeldi ning ma ei ole hamstri tüüpi inimene, kellel peab ilmtingimata midagi väärtuslikku põses olema,» selgitab Arumäe. Aga Arumäe ei osta ka väga odavaid veine. Kolmekümnekroonist Bulgaaria veini Monastõrskaja Izbad ei osta ega joo Arumäe kohe kindlasti. «Ma ei ole nii rikas, et osta odavaid asju,» on üks tema kindel põhimõte.
Arumäe ostab seismiseks eri maade veine, sest ühest kindlast veinimaast või -margist kinnihoidmine on tema meelest mõttetu.
Veinide ostmisel annab Arumäele nõu veinide suur asjatundja Jüri Tamm. Nõu peab Urmas Arumäe ka August Alopiga.
Tulevikus plaanib Arumäe ennast korralikult kurssi viia kümne veinisordiga. Korralik veinide tundma õppimine tähendab ajaloo, viinamarja sortide jms tundmist. Peale selle kavatseb Arumäe selgeks saada ka sigarite margid ja ajaloo.
Üheks õppimise võimaluseks kujuneb kindlasti 2000. aasta ümbermaailmareisi üks etapp, mis viib Arumäe kui paadunud purjetamise austaja Tonga kuningriigist Austraaliasse.
Purjetades on Arumäel vaevalt mahti sigarite ja veinide peale mõelda, kuid maismaale jõudes avaneb selleks kindlasti võimalus.
Hetkel kuum
Kas Arumäel on veinikultuurist juba piisavalt teadmisi?
Ma arvan küll. Veinikultuuri tundma õppimisega on tegelikult nii, et tasapisi saadakse ise järjele ja hiljem polegi vaja enam palju tagant torkida.
Arumäe on mees, kes ehitas omale veinikeldri kindla teadmisega, mis sellega peale hakata. Ta mitte ainult ei kollektsioneeri veine, vaid ka joob neid.
Veinireisidele ei ole Urmas veel koos minuga käinud, kuid kutsumise plaan on mul eos. Tahan teda sel suvel endaga Lõuna-Hispaaniasse kaasa võtta, et talle heeresi veine tutvustada. Kuna heeresi veine saab ainult Andaluusiast, teeb see teadmine reisi eriti väärtuslikuks.
Põnevusega ootan aega, millal Arumäe jõuab nii kõrgele tasemele, et tal õnnestub mind mõne uue veinimargiga üllatada.
JACOB'S CREEK Shiraz Cabernet, 1996
Austraalia punane kuiv kvaliteetvein
1847. aastal rajas Johann Gramp, Orlando veinide asutaja, esimesed viinamarja-istandused Jacob's Creekis Barossa orus.
Jacob's Creek Shiraz Caber-net valmistatakse parimatest Shirazi ja Cabernet Sauvignoni viinamarjadest. Oskuslikult segatud viinamarjasordid täiendavad teineteist, mille tulemuseks on poolküps punane tanniinirikas vein. Sellel veinil on tamme, küpse ploomi ja marjade maitse.
Ideaalne punase liha, kana, pasta ja juustu kõrvale. Serveerida toatemperatuuril.
Hind ca 140 krooni
Hugh Johnson «The world atlas of wine»
Hugh Johnson «Väike veiniraamat»
Hugh Johnson «Pocket wine book»
Berlin Meeder «Vein -- aegumatu armastus»
Vello Lään «Eestimaa purpur ja kuld»
Vello Lään «Joogiraamat»
«101 nõuannet -- vein»
«1997 -- The winemaker's year»
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele