ÄP fototoimetus • 12. aprill 1999 kell 22:00

Jugoslaavia tahab riikide liitu

Sellise riikliku liidu loomise võimalust on arutatud juba mitu kuud. Valgevene asepeaminister Ivan Pashkevitsh ütles reedel vastuses Jugoslaavia presidendile Slobodan Milosevicile, et Venemaa-Valgevene liit on avatud kolmandatele riikidele, kaasa arvatud Jugoslaavia.

Venemaa ja Valgevene on juba astunud esimesi samme nende kahe endise Nõukogude vabariigi ühendamiseks, luues üleriigilised organid ja tihendades majandussidemeid. Kuid ühisraha kasutuselevõttu ja kahe riigi kiiret poliitilist integreerumist takistab mõlema riigi majanduse kehv seis ja Venemaa poliitiline ebastabiilsus.

Venemaa parlamendi spiiker Gennadi Seleznjov teatas reedel, et president Boriss Jeltsin on asunud jõuliselt toetama Venemaa, Valgevene ja Jugoslaavia liidu loomise plaani. Mäletatavasti oli Jeltsin alles neljapäeval väitnud, et sellise liidu loomine oleks «poliitiliselt ja seaduslikult hetkel sobimatu».

Samas teates, et president Jeltsin toetab Jugoslaavia presidendi Milosevici soovi ühineda Vene-Valgevene liiduga, ütles Seleznjov, et president on andnud korralduse suunata Venemaa strateegilised raketid Jugoslaaviat pommitavate riikide pihta. Selle rakettide ümbersuunamise teate lükkas hiljem Venemaa välisminister Igor Ivanov ametlikult ümber.

15. aprillil pidi duumas kommunistide algatusel teatavasti arutusele tulema president Boriss Jeltsini võimalik tagandamine. Olles kindel, et see ei saa kaht kolmandikku parlamendiliikmete toetust, soovitas president seda mitte edasi lükata, vaid see hääletus neljapäeval duumas ära teha.

Nagu kinnitas üks Kremli ametiisik, on Jeltsin Jugoslaaviaga liidu loomise plaani toetanud eelkõige oma poliitilise karjääri pikendamise huvides. Ametnik lisas, et liidu loomine Jugoslaaviaga oleks täiesti arutu otsus, mis kisuks Venemaa sõtta.

Analüütikud ei pea liitu Jugoslaaviaga tõenäoliseks, arvestades, kui aeglaselt on edenenud Valgevene ja Venemaa integreerumine pärast 1997. a sõlmitud lepingut.

Ka presidendi tagandamise algatamine riigiduumas ei tõota Venemaale midagi head. Kuna Venemaa konstitutsioonis pole presidendi tagandamise protseduur täpselt määratletud, siis on üsna tõenäoline uue terava konfrontatsiooni tekkimine, nagu aastal 1993, sest pole kahtlust, et president kavatseb kommunistide domineeritavale duumale energiliselt vastata.

Vaatlejate sõnul on viimastel päevadel Venemaal järjest rohkem hakatud vihjama president Jeltsini ja peaminister Primakovi suhete jahenemisele ning peaministri võimalikule väljavahetamisele. Jeltsin ei ole varjanud, et ta soovib valitsusest kõrvaldada kaht kommunisti, esimest asepeaministrit Juri Masljukovi ja asepeaministrit Gennadi Kulikut. Sellele vastas Primakov reedel, et nende kahe valitsusliikme tagandamise korral astub ta ametist tagasi. Venemaa ajakirjanduse teatel olevat käimas ettevalmistused Jevgeni Primakovi asendamiseks endise esimese asepeaministri Anatoli Tshubaisiga.

Et Tshubais on kommunistide seas äärmiselt ebapopulaarne, siis on vähetõenäoline, et duuma ta peaministriks kinnitab ehk tekib sama olukord mis hiljuti Tshernomõrdini kinnitamisel. Kui duuma presidendi esitatud peaministrikandidaadi kolm korda tagasi lükkab, on presidendil konstitutsiooni kohaselt õigus parlament laiali saata ja uued valimised korraldada.

Mõistes, et talle on kasulik duumaga heades suhetes oleva Jevgeni Primakoviga siiski hästi läbi saada, teatas president Jeltsin eile, et ta oli pidanud silmas niisuguseid muudatusi valitsuses, mis selle töö parandamisele kaasa aitaksid.

Autor: ÄP

Hetkel kuum