Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandusdemokraatia ja käibemaks

    Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid on pandud paika Euroopa Ühenduse üldiste eesmärkidega. Need on kajastatud Euroopa Liidu ühinemislepingus osa 1, artikkel 2, mis sisaldab ka selliseid punkte, nagu majandusliku sooritamisvõime parandamine, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, majandustegevuse harmooniline ja tasakaalustatud areng.
    Konkreetsema lahtimõtestatuse on nimetatud punktid saanud EÜ konkurentsipoliitika eesmärkides lisaks ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisele (1), tarbija huvide kaitsele (2), turgude integratsioonile (3) ka majandusdemokraatia arendamine (4). Kui kolmest esimesest punktist on valitsus ja riigiametnikud veel kuidagi aru saanud või vähemalt meelde jäänud, siis majandusdemokraatia on enamikule neist täiesti arusaamatu ja võõras, millel pole kolme esimese punktiga mitte midagi ühist. Tundub, et pigem vaadatakse majandusdemokraatiat kui Põhja-Euroopa bürokraatia edasiarendatud vormi, mis ainult piirab valitsust ja riigiametnikke efektiivselt käsutamast riigi rahalisi ressursse.
    Majandusdemokraatiast mittearusaamisele viitab ka valitsuse ja maksuameti poolt kavandatud käibemaksuseaduse muudatuste käsitlemise viis. Lähtudes majandusdemokraatia põhimõtetest, peaksid igasugused seaduste muudatused olema läbirääkimiste ja nõupidamiste objekt ka ettevõtjate ühendustega. Enne kui oma suure tarkusega kõnepulti astuda ning oma naba imetlema asuda, võiks ikka pidada nõu nendega, keda muudatused enam puudutavad.
    Valitsusel ja riigiametnikel pole mõtet ettevõtjatega konfronteeruda. Sellest pole kasu ei ettevõtjatele ega valitsusele. Majandusdemokraatia riigi ja ettevõtjate vahel ei ole mitte võitlus, vaid koostöö.
    Euroopa Liitu on meil mõtet minna ainult toimiva majandusdemokraatia tingimustes. Muudel juhtudel oleme juba ette mõistetud konkurentsivõitluses allajäämisele, sest meie konkurendid ei tee täiendavaid ettevõtlusväliseid uperpalliotsuseid. Mittetootlike kulude ja takistuste lisamine ei paranda mitte üks raas Eesti ettevõtete võimalusi efektiivsemalt tegutseda.
    Tahaks loota, et rahandusminister leiab tulevikus kohtus käimise kõrval rohkem aega riigi rahanduse ja maksundusega tegelemiseks ning peab vajalikuks tulevikus informeerida ka peaministrit selles, et turismindus ja eksport ei olegi prioriteedid, mida peaminister nähtavasti eksikombel on väitnud.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Fordi tegevjuht: jätsime kaks miljardit kasumit lauale
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.