- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majandusdemokraatia ja käibemaks
Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid on pandud paika Euroopa Ühenduse üldiste eesmärkidega. Need on kajastatud Euroopa Liidu ühinemislepingus osa 1, artikkel 2, mis sisaldab ka selliseid punkte, nagu majandusliku sooritamisvõime parandamine, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, majandustegevuse harmooniline ja tasakaalustatud areng.
Konkreetsema lahtimõtestatuse on nimetatud punktid saanud EÜ konkurentsipoliitika eesmärkides lisaks ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisele (1), tarbija huvide kaitsele (2), turgude integratsioonile (3) ka majandusdemokraatia arendamine (4). Kui kolmest esimesest punktist on valitsus ja riigiametnikud veel kuidagi aru saanud või vähemalt meelde jäänud, siis majandusdemokraatia on enamikule neist täiesti arusaamatu ja võõras, millel pole kolme esimese punktiga mitte midagi ühist. Tundub, et pigem vaadatakse majandusdemokraatiat kui Põhja-Euroopa bürokraatia edasiarendatud vormi, mis ainult piirab valitsust ja riigiametnikke efektiivselt käsutamast riigi rahalisi ressursse.
Majandusdemokraatiast mittearusaamisele viitab ka valitsuse ja maksuameti poolt kavandatud käibemaksuseaduse muudatuste käsitlemise viis. Lähtudes majandusdemokraatia põhimõtetest, peaksid igasugused seaduste muudatused olema läbirääkimiste ja nõupidamiste objekt ka ettevõtjate ühendustega. Enne kui oma suure tarkusega kõnepulti astuda ning oma naba imetlema asuda, võiks ikka pidada nõu nendega, keda muudatused enam puudutavad.
Valitsusel ja riigiametnikel pole mõtet ettevõtjatega konfronteeruda. Sellest pole kasu ei ettevõtjatele ega valitsusele. Majandusdemokraatia riigi ja ettevõtjate vahel ei ole mitte võitlus, vaid koostöö.
Euroopa Liitu on meil mõtet minna ainult toimiva majandusdemokraatia tingimustes. Muudel juhtudel oleme juba ette mõistetud konkurentsivõitluses allajäämisele, sest meie konkurendid ei tee täiendavaid ettevõtlusväliseid uperpalliotsuseid. Mittetootlike kulude ja takistuste lisamine ei paranda mitte üks raas Eesti ettevõtete võimalusi efektiivsemalt tegutseda.
Tahaks loota, et rahandusminister leiab tulevikus kohtus käimise kõrval rohkem aega riigi rahanduse ja maksundusega tegelemiseks ning peab vajalikuks tulevikus informeerida ka peaministrit selles, et turismindus ja eksport ei olegi prioriteedid, mida peaminister nähtavasti eksikombel on väitnud.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele