Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sotsiaalmaksu ei pea alati maksma
Töölepingulise suhtega seondub SMS §-s 2 kaks maksuobjekti -- palk ja muud tasud ning erisoodustused. Nimetatud maksuobjekte maksustatakse, kuna palka (ja muid tasusid) ning erisoodustusi makstakse/antakse töötajale tööandja poolt töötamise eest. Sellest põhimõttest tulenevalt ei ole maksuobjektiks näiteks kapitalitulud -- töötajale makstud dividendid, või viivised, mida tööandja maksab palgaseaduse § 36 alusel palga maksmisega või töötaja pangaarvele ülekandmisega viivitamise eest.
Samuti ei ole maksuobjekt väljamaksed, mida tööandja maksab endistele töötajatele toetusena kollektiivlepingu alusel (juubelitoetus jne) või tulevastele töötajatele õppestipendiumina. Samast loogikast lähtuvalt ei ole renditasu, mida tööandja maksab töötajale näiteks auto rentimise eest, maksustatav sotsiaalmaksuga. Tulenevalt 15.12.1998. tehtud seadusemuudatusest ei loeta maksuobjektiks ka tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks endisele töötajale kuni vanaduspensioni eani makstavat kahjuhüvitist.
SMS § 3 välistab maksustamisest osa väljamakseid ja soodustusi, mida makstakse/antakse töötajatele. Näiteks päevarahad ja isikliku auto kasutamise tasu kehtivates piirmäärades, samuti väljamaksed (palk) välisriigi residentidele juhul, kui neid makstakse välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Samuti välistatakse maksustamisest näiteks puhkuseseaduse § 31 alusel tööandja poolt täiendava lapsepuhkuse päevade eest (3 või 6 kalendripäeva) töötajale (emale või isale) makstav puhkusetasu hüvitis.
Autor: Ain Veide