Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parlament Berliini
Mäletatavasti kasutasid natsid riigipäevahoone 1933. a salapärase põlengu ära, kuulutasid välja Kolmanda Riigi ja tegid lõpu demokraatiale. Alles Ida- ja Lääne-Saksamaa taasühinemist tähistanud Berliini müüri põrmu varisemise järel otsustas Saksa parlament 1991. a kolida tagasi ajaloolisse pealinna Berliini, mis alates selle aasta septembrist saab jälle Saksa valitsuse ja parlamendi asukohaks.
Saksamaa 55aastane sotsiaaldemokraadist kantsler Gerhard Schröder on öelnud, et parlamendi ülekolimine paneb aluse Berliini Vabariigile -- ühinenud, rahumeelsele ja demokraatlikule Saksamaale, kes ei suhtu kellessegi üleolevalt ja mõistab oma vastutust. Et ajalookoorem sakslasi endiselt vaevab, näitas suur vastuseis hoone ajaloolise nime taastamisele, mistõttu hoone ametlikuks nimeks kujunes pikk ja lohisev Deutscher Bundestag-Plenarbereich Reichstaggebäude.
Võitnud 1998. a septembrivalimistel sõjapõlvkonna esindajat Helmut Kohli, on Gerhard Schröder esimene sõjajärgse põlvkonna saksa liider, kellel ei ole isiklikku natsismikogemust. Ilmselt aitas see tal langetada otsust saata esmakordselt pärast 1945. a Saksa väed väljapoole Saksamaad -- NATO vägede koosseisus Jugoslaaviasse demokraatia kaitsele.
Euroopa Liidu eesistujariigi juhina on Schröder suutnud Kohli varjust välja astuda ja ilmutada euroopalikku riigimehelikkust Agenda 2000 kokkuleppe saavutamisel ning Euroopa komisjoni kriisi lahendamisel. Saksamaa algatusel on välja töötatud Kosovo rahuplaan ning Saksamaa uus rahandusminister Hans Eichel ütles ELi rahandusministrite reedesel kohtumisel, et Euroopa on valmis rahastama Balkani rahumeelse ülesehitustöö teist Marshalli plaani. Mäletatavasti aitas ameeriklaste Marshalli plaan pärast Teist maailmasõda Lääne-Saksamaa jalule.
Nagu ütles Saksamaa parlamendi sotsiaaldemokraadist spiiker Wolfgang Thierse, tähendab parlamendi kolimine endise kommunistliku SDV südamesse jõuka ja küpse lääne demokraatia juurdumist Ida-Saksamaal. Ühtlasi toob see Saksamaa pealinna Kesk-Euroopale lähemale ning aitab Saksa poliitikutel väljuda Bonni elevandiluutornist ja ajada realistlikumat poliitikat.
Riigipäevahoone kolmandaid taastamis- ja ümberehitustöid juhtis briti arhitekt sir Norman Foster ja need läksid maksma 4,83 mld Eesti krooni. Kokku kulub riigi juhtimisaparaadi 20 000 liikme Berliini kolimisele 160 mld krooni, mis arvustajate meelest on liigne luksus, kui arvestada, et Ida-Saksamaal püsib 18% aktiivsest rahvastikust endiselt tööta.
Autor: ÄP