Maapanga pandid nurjavad põllumeeste uue laenu taotluse

«Endised Maapanga kliendid kurdavad, et kuigi laenud on tagasi makstud, ei anna pank pante lahti,» lausus talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm. «Pankrotihaldurid ütlevad, et peab ära ootama pankrotiprotsessi lõpu,» lisas ta.

Äripäeva andmetel on kümneid talunikke, kelle vara on praegu panditud endiste laenude katteks Maapangale.

Rakvere lähedal asuv Kingu talu võttis eelmisel kevadel Maapangast 40 000 krooni laenu. Laenu tagatiseks sõlmis talu peremees Toomas Pähkel pangaga kommertspandi lepingu 80 000 krooni ulatuses, millega ta pantis kogu talu vallasvara.

Kingu talu maksis eelmise aasta lõpus laenu tagasi, kuid Maapank panti lahti ei andnud. Pank põhjendas, et talu vara jääb lisatagatiseks 120 000kroonisele pikaajalisele laenule. Kingu talu pikaajalise laenu tagasimaksmise tähtaeg saabub 2001. a, mille tagatiseks oli juba varem panditud elumaja 200 000 krooni eest.

Maapanga pankrotihaldur Maire Arm ütles, et pant vabastatakse pärast seda, kui selle tagatisel antud laen on tagasi makstud ja on tehtud avaldus pandi vabastamiseks.

«Vahel on pandi vabastamine küll veninud, kuid see pole üldine taktika,» väitis Arm. «Pantide vabastamine käib iga päev, vastavalt sellele, kuidas laene tagasi makstakse.»

«Kogu meie vara kuulub praegu pangale, olgugi et laenuosad ja intressid on makstud,» kurtis Kingu talu perenaine Ella Pähkel. Tema sõnul jääb talul sellel aastal kevadkülvilaen saamata, sest pankadele pole midagi laenu tagatiseks anda. «Laename tuttavate käest ja püüame kuidagi hakkama saada,» lisas ta.

Lääne-Viru taluliidu juht Aivar Niinemägi kinnitas samuti, et olukord, kus Maapank ei vabasta või venitab põllumeeste vara pandi alt vabastamisega ka pärast laenu tasumist, on tavaline.

Maapank pankrotistus eelmise aasta augustis, panga kohustused ületasid vara kahekordselt. Maapanga pankrotihaldurite sõnul võib panga pankrotiprotsess kesta kuni neli aastat.