Kuude kaupa veninud kohtuasja eelistung toimub täna.
A.O. Imbit esindav advokaat Kalev Bachmann ütles eile, et hageja loodab eelistungi ülekasvamist istungiks, et kohus saaks pikale veninud asja sisuliselt arutama hakata.
Seni on kohtuasi, milles AS A.O. Imbi taotleb Ühispangalt 52,4 miljonit krooni, pidevalt edasi lükkunud kostja puudumise tõttu.
Bachmann märkis, et Ühispanga süül on asja arutelu veninud. «Meie oleme huvitatud nõude sisulisest menetlemisest,» lisas advokaat.
Ka kinnitas Bachmann, et pooled pole püüdnud saavutada kohtuvälist kokkulepet ning selleteemalisi läbirääkimisi pole peetud.
A.O. Imbi taotleb kohtu kaudu Ühispangalt NSV Liidu välismajanduspanka jäänud raha, mida koos intressidega on 52,4 miljonit krooni.
Tartu ärimehe Vambola Kolbakovi firma esitas teistkordselt hagi Ühispanga vastu mullu kevadel pärast seda, kui oli end pankrotistunuks tunnistanud.
A.O. Imbi on arvestanud algsele 3,26 miljoni USA dollari ehk 46,7 miljoni krooni suurusele nõudele juurde 691 000 dollarit intresse.
Ühispank ei ole nõuet tunnistanud, leides, et A.O. Imbi peab selle välja nõudma riiklikult VEB Fondilt, kuna on esinenud hagejana ka VEB Fondi vastu.
Kohtu eelistung on alates mullu kevadest mitu korda edasi lükkunud Ühispanga esindaja puudumise tõttu mitmesugustel põhjustel.
A.O. Imbi kinnitab, et nõue NSV Liidu välismajanduspanga (VEB) vastu tuli üle Ühispanka pärast Balti Ühispanga kadumist Põhja-Eesti Panga kaudu.
Hetkel kuum
7 kontrollküsimust: kas käitud ettevõtjana õigesti?
A.O. Imbi omandas nõude ASilt Erkers, mille kohus on otsustanud samuti protsessi kaasata. Veel kaasab kohus protsessi kolmanda isikuna VEB Fondi.
Võla tagasisaamise lootuses iseenda algatusel pankrotistunud A.O. Imbi käib sama asja pärast Ühispangaga kohut juba teist korda. Kahe aasta eest saavutas A.O. Imbi esimese astme kohtus endale soodsa lahenduse, ent loobus enne ringkonnakohtu istungit oma hagist.
Kolbakov väitis toona, et oli nõus hagi tagasi võtma vaid seetõttu, et Ühispank lubas pangapoolsed kohustused A.O. Imbi ees täita. Ühispank väitis omakorda, et pole A.O. Imbile mingeid lubadusi andnud.
Ajakirjanduse väitel loobus Kolbakov kohtuasjast, sest Ühispank pakkus talle altkäemaksu.
Endine NSV Liidu välismajanduspank külmutas 1991. aasta lõpul ja 1992. aasta algul oma arvetel 67 miljonit USA dollarit Eesti klientide raha. VEB käsitles Eesti firmade pankajäänud raha kui Eesti NSV osalust NSV Liidu riigivõla tasumises.
Eesti firmade nõudeid koondav VEB Fond on üritanud neid müüa. Läbirääkimised endise NSV Liidu välismajanduspangaga pole aastate jooksul andnud mingeid tulemusi.
Suurimad nõuded VEBi vastu on valitsusel, Eesti Pangal ja AS Balti Ühispangal.
Autor: BNS