Tartu vangla vajab raha

«Finantseerimise üle käib mõttetöö,» kinnitas eile vanglate ameti juht Peeter Näks. «Näib, et parim võimalus on võtta laenu.»

Justiitsministeeriumi riigivara osakonna peaspetsialisti Evi Kruusi sõnul otsib ministeerium paremaid pakkumisi, kui tegid EMV ja Merita Pank aasta algul toimunud hankekonkursil. See ei tähenda, et EMV pakkumine meile ei sobi, lisas Kruus.

Vanglate ameti nõunik Uno Lootsmann ütles, et tema ei ole kirjalikku dokumenti välislaenu saamise kohta veel näinud ega anna kommentaare enne võimalikke otsustusvariante. Lootsmann möönis, et seoses riiklike kulutuste kärpimisega ei ole riigi rahast investeeringuid loota.

Jaanuaris eurovangla ehituskonkursi võitnud EMV juhatuse esimehe Jaanus Otsa sõnul on vangla ehituse töömaht sel aastal prognoositult 100 mln krooni, mis moodustab kuuendiku EMV aastasest töömahust. 500kohalise vangla ehitamist loodab EMV alustada sel suvel. Tartu vangla valmib 2001. a, mil suletakse Tallinna keskvangla. Vangla kogumaksumuseks kujuneb üle 400 mln krooni.

Justiitsministeeriumi asekantsleri Priit Kama sõnul saab iga vang uues majas endale üksikkambri, samas lükkas Kama ümber kuuldused uue vangla enneolematutest mugavustest. Vangid peavad suutma säilitada füüsilise ja vaimse tervise, riik ei vaja heidikuid, ütles ta.

Põhjamaade investeerimispanga nõukogu andis suulise nõusoleku 203 mln krooni laenamiseks Eesti riigile 15. aprillil. Rahandusminister Siim Kallas kavatseb laenulepingu sõlmida mai algul. 15aastase tähtajaga laenu hakkab riik tagasi maksma 2004. a.

Autor: Anu Jürisson