• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas suurprojekt on põhjendatud?

    Üks osa võetakse laenuna, aga teine osa tuleb praegusest haigekassaressursist. See tähendab seda, et midagi peab ära kaduma, kui seda ressurssi mujale suunatakse. Siis tahaks teada, mis plaan on olemasoleva raviasutuste võrguga. Kui plaanid on ette täpselt teada, saavad need asutused hakata mõtlema, mis neist saab. Kas on mõtet neil edasi investeeringuid teha. Teaks hakata sedagi planeerima, kuidas oma tegevust viie aasta pärast lõpetada.
    Tartu idee puhul on küll natuke suurushullustusega tegemist. Kui puht ökonoomiliselt mõelda, siis vist isegi ülikooli arstiteaduskonna pidamine Tartus ei ole väga mõistlik tegevus. Ka Lõuna-Eesti tervishoiuasutuste võrk on üle paisutatud, veel üks megakompleks on jälle selline asi, mille vajalikkuses ma kahtlen.
    Eestimaale sobiks rohkem heas korras väiksemaid haiglaid kui üks tohutu suur kombinaat.
    Seda projekti tuleb vaadata kooskõlas kogu Eesti tervishoiukavaga. Kuna ta on alles tööjärgus, eeldaks see kõigepealt kasutajavajaduse väljaselgitamist. Kui palju Eesti riigis seda tervishoidu kasutatakse ja kui efektiivselt olemasolevaid võimalusi ära kasutatakse. Seda on sotsiaalministeerium ka tegemas.
    Kliinikum on oma projekti raames suure töö ära teinud. Aga nagu igal pool, jäävad ka nemad oma asja sisse kinni. Igaüks tahab iseennast arendada, aga tuleks tulla veidi kõrgemale tasandile. Selge on ka see, et kõike korraga Eesti riik ei jõua, aga siin tulebki riigil öelda, et millised on riigi prioriteedid. Samas, tervishoiuasutused ei vasta ammu nõuetele. On selline skisofreeniline olukord, et meie võimalused on sotsialistlikud, aga nõutakse juba kapitalistlikult.
    Meditsiiniliselt on sellel diagnoos mania grandiosa. Ma ei pea seda põhjendatuks situatsioonis, kus Eestis lokkab tuberkuloos ja meil on probleeme päris mitmete haiguste vastu võitlemisega. Võime unistada ju Euroopa kõige moodsamast haiglast. Aga sel juhul peaks meie majandus olema paremal järjel kui ülejäänud Euroopa riikides. Nii et sellel ei ole midagi ühist majandusliku mõtlemisega.
    Haigekassa raha tegelikult ei tohiks kasutada muuks kui raviteenuse osutamiseks, mitte selleks, et tingimusi luua raviteenuse osutamiseks. Kõigepealt tuleb osutada raviteenust, et selle eest saadud raha maksta siis palgaks või ehitada. Seega kui vähemalt miljard peaks tulema haigekassapoolselt või n-ö omateenitud rahast, tuleks selle eest osutada miljardi võrra rohkem raviteenust ehk inimesi miljardi krooni eest rohkem torkida eest, tagant või külje pealt, mis iseenesest on ka täiesti õigustamata tegu.
    Meditsiin on avaliku sektori osa. Ja ta peab paigutuma sinna, kus on küllaldaselt patsiente ja kus on seda tööd vaja teha. Mitte nii, et loome kuskile hästi suure haigla ja siis püüame sinna tööd leida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.