• OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • OMX Baltic0,23%293,21
  • OMX Riga0,61%890,71
  • OMX Tallinn−0,03%1 863,38
  • OMX Vilnius0,09%1 137,94
  • S&P 5002,13%5 638,94
  • DOW 301,65%41 488,19
  • Nasdaq 2,61%17 754,09
  • FTSE 1001,05%8 632,33
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93
  • 03.05.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti ajab merekaatrid maksuvabasse riiki

Ei saa nõustuda Äripäeva artikliga «Maksuvaba riik varjab lukskaatri omanikku»(27.04). Maksuvabas riigis ja võõra lipu alla kaatri registreerimine on tihti ainus võimalus Eesti bürokraatiast läbimurdmiseks.
Eestis on ca 5000 väikelaeva. Meresõiduohutuse seaduse järgi on väikelaev kuni 24 m pikkune paat, kaater või jaht. Pikem veesõiduk on laev. Väikelaeva võiks võrrelda sõidukiga, laeva bussi või veokiga. Sama loogika võiks kehtida neisse suhtumisel.
Kahjuks on teede- ja sideministeeriumi ning veeteede ameti vastutavatel ametikohtadel endised reisi-, kauba- ja kalalaevade juhid, kes ei mõista väikelaevanduse omapära. Nad on minetanud orienteerumisvõime enda produtseeritud seadustes ja määrustes ega kujuta enam ette seaduste väärastunud toimet tegelikkuses. Nende meelest üle 12 m pikad paadid, kaatrid ja jahid kuuluksid registreerimisele laevaregistris ehk olema kinnistatud kohtute kaudu. Seega võiksid ka sõidukid olla kinnistatud analoogiliselt kinnistutele kohtute juures.
Meresõiduohutuse seaduse järgi võib ka alla 24 m pikkune veesõiduk olla laev, kui seda kasutatakse kutsetööks või majandustegevuseks. Näiteks kalalaev. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus loeb väikelaevaks ka alla 12 m pikkuse laeva -- professionaalses kasutuses oleva meresõiduki. Seega, alla 12 m pikk kalalaev on väikelaev. Mõlemat seadust kokku lugedes saame, et väikelaev on kuni 24 m pikkune paat, kaater või jaht ja kuni 12 m pikkune laev.
Loogiline oleks, et väikelaevad on väikelaevaregistris ja laevad laevaregistris, selline on ka maailmapraktika. Kas kinnistada väikelaev kohtute juures nagu kinnisvara või mitte, peaks olema omaniku, mitte ametnike otsustada.
Laevaregistrisse registreerimisega kaasneb ülibürokraatlik 2-3 kuud kestev protseduur, kus iga liigutust tuleb notariaalselt tõestada. Laevade klassifitseerimise nõudeid on väikelaevaomanikel võitmatu täita. Tulemus: laevaregistris on ca 500 laeva, enamikus kalalaevad, vaid 12 pärislaeva, mitte ühtki paati, kaatrit ega jahti meresõiduohutuse seaduse mõistes. Pärislaevad registreerivad end Küprosel.
Väikelaeva registreerimine laevaregistrisse on absurdne ka seetõttu, et laeva ei tohi juhtida amatöörilubadega, ning näiteks Soomes peab laevaregistris oleva paadi juht tellima lootsiteenuse ja läbima kaubalaevade terminaalis tolliprotseduuri.
Maksuvabas riigis on merekaatri registreerimine paratamatus, mitte maksudest kõrvalehiilimine või omaniku varjamine. Allakirjutanugi otsustas registreerida väikelaeva USAs: ülevaatustel ei pea käima ega omama juhilube. Vesi, elekter, kapital voolavad ikka sinna, kus takistus väiksem.
Kui väikelaevnikel jääb merele minemata, kannatab ka üldine ohutus merel, kuna kedagi pole uppujale appi ruttamas -- merel ametnikke pole.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele