Kõige kaalukam muudatus seisneb selles, et ELi parlament saab suurema mõjujõu ehk paljud otsused vajavad edaspidi peale Euroopa nõukogu ka parlamendi kinnitust. Kui varem ei pruukinud Euroopa nõukogu ja komisjon parlamendi tehtud seaduseparandusi arvestada, siis nüüd saab parlament Amsterdami lepinguga õige suure võimu.

«Euroopa parlament on olnud nagu tukkuv hiiglane. Kuid juba Euroopa komisjoni volinike ametist tagandamisega näitas ta, et tema jõud kasvab, ning Amsterdami leping kinnitab seda veelgi kindlamalt,» ütles Euroopa uurimiskeskuse (CES) juht Peter Ludlow.

Amsterdami leping annab parlamendile kaasotsustamisõiguse umbes 70% seaduste puhul. Üksnes olulisemad valdkonnad, nagu maksud ja rahaliit, jäävad Euroopa nõukogu pädevusse.

Teiseks tõstab Amsterdami leping osa valdkondi riikidevahelise koostöö tasandilt üleriiklikule tasandile. Nende valdkondade hulka kuuluvad asüüli-, viisa-, sisserände- ja piiripoliitika, mis saavad üleriiklikuks viie aasta jooksul. Ja enne omaette seisnud Schengeni viisavabaduse leping on nüüd arvatud Amsterdami lepingu koosseisu.

Amsterdami leping avab samuti tee ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisele. Tähtis samm selles suunas astutakse juuni algul ELi Kölni tippkohtumisel, kui riigipead ja valitsusjuhid nimetavad ametisse isiku, kes rahvusvahelisel areenil hakkab ELi esindama välispoliitikaküsimustes. Lisaks on uus Euroopa komisjoni esimees Romano Prodi teatanud, et ta tahab hakata aktiivselt kujundama ühist kaitsepoliitikat.

Uus põhiseadus seab ELi tasandile veel tööhõive, võrdõiguslikkuse ja keskkonna küsimused.

Amsterdami lepingu ratifitseerimisele liikmesriikide parlamentides kulus kaks aastat. Ent juba algavad uute lepinguparanduste tegemise ettevalmistused. Need hõlmavad põhiliselt ELi institutsioonide reforme, mis on vaja lõpetada enne ELi laienemise algust. Ilmselt juba Kölni tippkohtumisel otsustatakse järgmise valitsustevahelise konverentsi korraldamine, kus neid parandusi arutatakse.

Autor: ÄP