Väike aktiivsus pärsib aktsiaturgu

Kauplemisaktiivsus Tallinna börsil püsib tagasihoidlik. Reedel ulatus börsisüsteemis registreeritud 123 tehingu kogukäive vaid 13,16 miljoni kroonini.

Väikesed käibed ei lase turul välja kujuneda ka uut hinnatrendi, mistõttu on aktsiate hindade liikumised hetkel küllalt kaootilised. Tihti on hinna muutuse taga mõni üksik tehing.

Reedel tegi ÄP indeks päeva kokkuvõttes 0,30protsendise kukkumise ja lõpetas börsi sulgemisel 345,79 punktil. Viimase aja ülimalt stabiilset hinnataset näitavad kasvõi ÄP indeksi möödunud nädala 0,02protsendine tõus ja viimase kuu 0,31protsendine langus.

Samas on möödunud kuust meenutada mitmeid positiivseid uudiseid, mis puudutasid makromajanduslikku keskkonda või siis konkreetseid ettevõtteid. Hetkel tundubki, et Eesti aktsiaturu põhiprobleemiks on raha puudus.

Kui kohalikud investorid on positiivsete fundamentaalnäitajate valguses oma investeeringud teinud, siis välisinvestoreid hoiab eemal kogu Ida-Euroopa kohal lasuv poliitiline risk.

Tavaliselt tiksub aktsiaturg väikese kauplemishuvi korral allapoole. Üheks põhjuseks kasvõi fakt, et pea alati on turul investoreid, kes mingil põhjusel on sunnitud oma positsioonid likvideerima. Kuna aga aktsiaturg on väheatraktiivne, ei leidu samal hinnataseme hoidmiseks piisavalt uusi investoreid.

Viimasel ajal järjest avaldatud küllalt tugevad ettevõtte uudised on suutnud mõningat huvi börsi vastu hoida ja seetõttu pole märgatavat kukkumist ka tulnud.

Näiteid võib tuua kasvõi viimasest reedest, kus Hansapank teatas kahe grupi strateegilisest arengukavast välja jäänud tütarettevõtte müügist. Samuti Eesti Telekomi tütarettevõtte EMT majandustulemused, mis möödunud aastaga võrreldes näitavad tublit arengut. Väliskapitali meelitamiseks on siiski vaja palju mõjukamaid uudiseid -- näiteks sõja lõpp Kosovos või üllatavalt suur I kvartali majanduskasv, mille kohta esialgsed numbrid peaks tulema kuu pärast.