Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ootan esimest kindlustuspankrotti

    Ootan pikisilmi, millal esimene kindlustusvõtja Eestis kaotaks seltsi investeeritud raha. Ma ei ole pahatahtlik, kuid arvan, et selline pretsedent oleks vajalik andmaks letargias olelevale kindlustusinspektsioonile äratava nähvaka ja sundimaks teda kaitsma seltside omanike asemel kindlustusvõtjate huve.
    Kindlustusseltside enda finantseeritav järelevalveasutus on uppunud eneseimetlusse, korrates juba mantraks muutuvat fraasi: me oleme hästi töötanud, ükski kindlustusvõtja pole Eestis veel raha kaotanud. Järelevalve seltside üle piirdub sõbralike märkustega ning seltside omanikud/juhid räägivad inspektsioonist ja tema nõudmistest kerge muigega.
    Vaatame, kuidas on siis Eesti kindlustusseltside kliente seni kaitstud omanike rumaluste eest.
    AB Kindlustuse Grupp ehitab endale klientide raha eest uut peahoonet. Täpsemalt, ehitas. Tänaseks on hoonekarkass püsti, grupil aga raha otsas ja oht kaotada kohe ligi 20 miljonit krooni.
    Kuid sellega pole AB Kindlustuse Grupi klientide õudusunenägu veel lõppenud, haamri alla võib minna ka kogu seltside vara. Nimelt on grupi seltsid andnud maja ehituseks võetud Ühispanga laenule lisagarantiisid.
    Kus olid inspektsiooni silmad hoone ehituse alustamise ajal? Kas suure tüki kindlustusreservide investeerimine kõrghoone ehitusse ei tundunud inspektsioonile liialt riskantne? Kui vastus on «ei», siis tuleks minu arvates küll inspektsiooni inimesed kui ebakompetentsed välja vahetada.
    Täna laiutab inspektsioon käsi. Päringu peale, kas inspektsioon on teadlik sellest, et seltside varaga on tagatud kahtlase perspektiivikusega laen, vastatakse puhtsüdamlikult, et ootame ära AB Grupi aastaraamatu, enne ei oska midagi öelda. Ehk teisisõnu on sõnum järgmine: kui AB Grupp just soovib mingit informatsiooni avaldada, siis loomulikult informeeritakse ka inspektsiooni. Seni aga jääb kehtima status quo: klientide raha istub riskantses majaprojektis ja inspektsioon vaatab seda rahuga pealt.
    Inspektsiooni võimetuse näiteid on teisigi. Muidu korralik selts Polaris vaevleb juba pool aastat omaniku Andres Bergmanni kramplike äritavade küüsis, inspektsiooni venitamise tõttu võivad raha kaotada ka Polarise kliendid.
    Endiselt on kuskil õhus Nordika Kindlustuse Maapanka kinni jäänud 35 miljonit krooni. Osavalt on Nordika omanikud väärtuse kaotanud investeeringu kantinud Nordika Gruppi kuuluvasse Nordika Kinnisvarasse. Sellega on kindlustusselts 35miljonilisest kahjumist justkui käed puhtaks pesnud. Ja selle puhtraamatupidamisliku trikiga on siiani rahuldunud ka inspektsioon.
    Kindlustusinspektsiooni lemmikpõhjendus oma saamatusele on seaduste puudulikkus. Avalikkusele serveeritakse, et praegu on küll mõningaid probleeme, kuid kui juunis hakkavad kehtima muudatused kindlustusseaduses, siis alles läheb lahti õige kontroll. Arusaadavalt on seaduste puudumise taha pugeda mugav, kuid see ei saa olla õigustus oma tegematajätmistele.
    Paraku võivad kindlustusvõtja jaoks ebameeldivad sündmused aset leida juba enne juunikuist inspektsiooni päästerõngaks tituleeritud seadusemuudatusi.
    Veel pole Eestis tõesti ükski kindlustusvõtja oma raha kaotanud. Ja kui jätkub tendents, et raskustesse sattunud kohalikul kapitalil seltsid ostetakse üles välisosalusega seltside poolt, siis võib-olla tõesti lõpeb kõik kindlustusvõtja jaoks õnnelikult. Mis aga saab siis, kui Sampo loobub Polarisest? Või AB Grupp ei leiagi oma majale ostjat?
    Kardan, et siis oleme saanud oma pretsedendi ning ka kindlustusvõtja peab hakkama omanike rumalusi kinni maksma. Ja vastutusekoorem ei lasu siis ainult kindlustusvõtja ja seltsi omaniku peal, kõrbenud tükikese pankrotipesast peaks serveerima ka kindlustusinspektsioonile.
  • Hetkel kuum
Sport toogu kokku, aga patud ärgu ühendagu
Eesti Olümpiakomitee läbipaistmatutel rahaasjadel võib olla reaalne mõju sellele, kui kiiresti, kõrgele ja tugevasti meie sportlased oma sooritusi teha jõuavad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti Olümpiakomitee läbipaistmatutel rahaasjadel võib olla reaalne mõju sellele, kui kiiresti, kõrgele ja tugevasti meie sportlased oma sooritusi teha jõuavad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Powelli sõnavõtt pani turud tõusma
Maailma aktsiaturud hüppasid ja dollar oli kolmapäeval tõusuteel, sest Föderaalreservi esimehe Jerome Powelli kommentaarid õhutasid investorite lootust, et keskpank võib varsti rahapoliitikat leevendada.
Maailma aktsiaturud hüppasid ja dollar oli kolmapäeval tõusuteel, sest Föderaalreservi esimehe Jerome Powelli kommentaarid õhutasid investorite lootust, et keskpank võib varsti rahapoliitikat leevendada.
USA aktsiaturg lõpetas pärast Powelli kommentaare tõusuga
Wall Street lõpetas volatiilse kauplemispäeva järsult kõrgemal pärast seda, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles Washingtonis peetud intervjuus, et inflatsioon on aeglustumas.
Wall Street lõpetas volatiilse kauplemispäeva järsult kõrgemal pärast seda, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles Washingtonis peetud intervjuus, et inflatsioon on aeglustumas.
Reaalajas börsiinfo
Raivo Vare: poliitikud üritavad uut majandust 19. sajandi raamidesse suruda
Erakonnad tahavad majanduskeskkonda uuendada, lähtudes peamiselt suurettevõtete ja üle-eelmise sajandi tööstusühiskonna loogikast, rääkis erakondade valimisprogramme analüüsinud majandusekspert Raivo Vare.
Erakonnad tahavad majanduskeskkonda uuendada, lähtudes peamiselt suurettevõtete ja üle-eelmise sajandi tööstusühiskonna loogikast, rääkis erakondade valimisprogramme analüüsinud majandusekspert Raivo Vare.
Ole edudisainer ja pane ettevõte mõõdikute abil kasvama
Raha pangakontol on oluline mõõdik, aga see ei pruugi näidata ettevõtte edu. Ettevõte peab mõõdikute valikul lähtuma oma äri eesmärkidest ja kasvufaasist, et mõõtmise abil oma äri kasvatada.
Raha pangakontol on oluline mõõdik, aga see ei pruugi näidata ettevõtte edu. Ettevõte peab mõõdikute valikul lähtuma oma äri eesmärkidest ja kasvufaasist, et mõõtmise abil oma äri kasvatada.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Eesti ravimitööstur saab Euroopast 18 miljonit eurot laenu
Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Icosagen AS sõlmisid 18 miljoni euro suuruse lepingu, mis läheb uue ravimitehase rajamiseks.
Euroopa Investeerimispank (EIP) ja Icosagen AS sõlmisid 18 miljoni euro suuruse lepingu, mis läheb uue ravimitehase rajamiseks.

Olulisemad uudised

Riigikogu nimetas Janar Holmi uuesti riigikontrolöriks
Riigikogu otsustas tänasel istungil nimetada Janar Holmi uueks viieaastaseks perioodiks riigikontrolöriks ning Margit Vuti riigikohtu liikmeks.
Riigikogu otsustas tänasel istungil nimetada Janar Holmi uueks viieaastaseks perioodiks riigikontrolöriks ning Margit Vuti riigikohtu liikmeks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.