Ootan esimest kindlustuspankrotti

Ootan pikisilmi, millal esimene kindlustusvõtja Eestis kaotaks seltsi investeeritud raha. Ma ei ole pahatahtlik, kuid arvan, et selline pretsedent oleks vajalik andmaks letargias olelevale kindlustusinspektsioonile äratava nähvaka ja sundimaks teda kaitsma seltside omanike asemel kindlustusvõtjate huve.

Kindlustusseltside enda finantseeritav järelevalveasutus on uppunud eneseimetlusse, korrates juba mantraks muutuvat fraasi: me oleme hästi töötanud, ükski kindlustusvõtja pole Eestis veel raha kaotanud. Järelevalve seltside üle piirdub sõbralike märkustega ning seltside omanikud/juhid räägivad inspektsioonist ja tema nõudmistest kerge muigega.

Vaatame, kuidas on siis Eesti kindlustusseltside kliente seni kaitstud omanike rumaluste eest.

AB Kindlustuse Grupp ehitab endale klientide raha eest uut peahoonet. Täpsemalt, ehitas. Tänaseks on hoonekarkass püsti, grupil aga raha otsas ja oht kaotada kohe ligi 20 miljonit krooni.

Kuid sellega pole AB Kindlustuse Grupi klientide õudusunenägu veel lõppenud, haamri alla võib minna ka kogu seltside vara. Nimelt on grupi seltsid andnud maja ehituseks võetud Ühispanga laenule lisagarantiisid.

Kus olid inspektsiooni silmad hoone ehituse alustamise ajal? Kas suure tüki kindlustusreservide investeerimine kõrghoone ehitusse ei tundunud inspektsioonile liialt riskantne? Kui vastus on «ei», siis tuleks minu arvates küll inspektsiooni inimesed kui ebakompetentsed välja vahetada.

Täna laiutab inspektsioon käsi. Päringu peale, kas inspektsioon on teadlik sellest, et seltside varaga on tagatud kahtlase perspektiivikusega laen, vastatakse puhtsüdamlikult, et ootame ära AB Grupi aastaraamatu, enne ei oska midagi öelda. Ehk teisisõnu on sõnum järgmine: kui AB Grupp just soovib mingit informatsiooni avaldada, siis loomulikult informeeritakse ka inspektsiooni. Seni aga jääb kehtima status quo: klientide raha istub riskantses majaprojektis ja inspektsioon vaatab seda rahuga pealt.

Inspektsiooni võimetuse näiteid on teisigi. Muidu korralik selts Polaris vaevleb juba pool aastat omaniku Andres Bergmanni kramplike äritavade küüsis, inspektsiooni venitamise tõttu võivad raha kaotada ka Polarise kliendid.

Endiselt on kuskil õhus Nordika Kindlustuse Maapanka kinni jäänud 35 miljonit krooni. Osavalt on Nordika omanikud väärtuse kaotanud investeeringu kantinud Nordika Gruppi kuuluvasse Nordika Kinnisvarasse. Sellega on kindlustusselts 35miljonilisest kahjumist justkui käed puhtaks pesnud. Ja selle puhtraamatupidamisliku trikiga on siiani rahuldunud ka inspektsioon.

Kindlustusinspektsiooni lemmikpõhjendus oma saamatusele on seaduste puudulikkus. Avalikkusele serveeritakse, et praegu on küll mõningaid probleeme, kuid kui juunis hakkavad kehtima muudatused kindlustusseaduses, siis alles läheb lahti õige kontroll. Arusaadavalt on seaduste puudumise taha pugeda mugav, kuid see ei saa olla õigustus oma tegematajätmistele.

Paraku võivad kindlustusvõtja jaoks ebameeldivad sündmused aset leida juba enne juunikuist inspektsiooni päästerõngaks tituleeritud seadusemuudatusi.

Veel pole Eestis tõesti ükski kindlustusvõtja oma raha kaotanud. Ja kui jätkub tendents, et raskustesse sattunud kohalikul kapitalil seltsid ostetakse üles välisosalusega seltside poolt, siis võib-olla tõesti lõpeb kõik kindlustusvõtja jaoks õnnelikult. Mis aga saab siis, kui Sampo loobub Polarisest? Või AB Grupp ei leiagi oma majale ostjat?

Kardan, et siis oleme saanud oma pretsedendi ning ka kindlustusvõtja peab hakkama omanike rumalusi kinni maksma. Ja vastutusekoorem ei lasu siis ainult kindlustusvõtja ja seltsi omaniku peal, kõrbenud tükikese pankrotipesast peaks serveerima ka kindlustusinspektsioonile.