• OMX Baltic−0,05%291,07
  • OMX Riga−0,26%883,16
  • OMX Tallinn−0,02%1 848,52
  • OMX Vilnius−0,32%1 132,3
  • S&P 5000,08%5 667,56
  • DOW 300,08%41 985,35
  • Nasdaq 0,52%17 784,05
  • FTSE 100−0,63%8 646,79
  • Nikkei 225−0,2%37 677,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,85
  • OMX Baltic−0,05%291,07
  • OMX Riga−0,26%883,16
  • OMX Tallinn−0,02%1 848,52
  • OMX Vilnius−0,32%1 132,3
  • S&P 5000,08%5 667,56
  • DOW 300,08%41 985,35
  • Nasdaq 0,52%17 784,05
  • FTSE 100−0,63%8 646,79
  • Nikkei 225−0,2%37 677,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,85
  • 05.05.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tselluloositehas on Eesti riigile vajalik

Juba mitme aasta vältel on ajakirjanduses avaldatud poleemikat kaasaegse tselluloositehase rajamise kohta Eestisse.
Konkreetset otsust pole aga senimaani suudetud riiklikul tasandil vastu võtta, sest välisnõustajad ei pea tehase rajamist otstarbekaks.
Milline peaks aga olema Eesti ekspertide seisukoht? Loodetavasti saame sellest lähitulevikus teada.
Ka ilma põhjalikumat analüüsi tegemata võib kindlalt väita, et uue tselluloositehase käivitamine on Eesti riigile vajalik ja investoritele ka kasulik eelkõige järgmistel kaalutlustel:
-- kasutatakse kogu kodumaine toore (paberipuit) majanduslikult otstarbekalt ja riik saab maksudena tulu paberipuidu töötlemise eest;
-- suurenev tööhõive nii tehase ehitamisel kui ka edaspidisel tootmisel ning teenindamisel;
-- kodumaise tselluloosi tootmine soodustab paberitööstuse arengut Eestis;
-- paraneb kaubandusbilansi struktuur (kaob tselluloosi ja väheneb paberi import ning suureneb paberi eksport, lisandub aga tselluloosi eksport);
-- Eesti tööstustoodang suureneb 1,2--1,5 miljardit krooni aastas;
-- suureneb tunduvalt kogu ekspordi maht, mis omakorda aitab vähendada üht keerukamat majandusprobleemi -- jooksevkonto defitsiiti.
Ja muuseas, miks ei võiks ka Eesti riik osaleda aktsionärina uue tselluloositehase või puitplaatide tehase rajamisel?
Eesti metsatööstuse edukaks arenguks on küllalt häid väljavaateid, sest puidu- ja paberitooted on nii lähemas kui ka pikemas perspektiivis küllalt nõutavad maailmaturul ja kodumaine ehitustööstus vajab üha rohkem puitdetaile.
Ühiste jõududega (riik ja firmad) on vaja lahendada investeeringutega seotud probleeme ja otsida intensiivsemalt välisturule minemise võimalusi. Samuti on vaja rakendada efektiivseid meetmeid parandamaks puiduturu stabiilsust, mis on põhialus puidutööstuse arendamisel.
Tuleks leida ka võimalusi tolliprotseduuride lihtsustamiseks ja kiirendamiseks, mis avardab ekspordivõimalusi. Täiustamist vajab ka puidukompleksi ja -toodangu statistika ning sellealase info edastamine.
Kui praegu moodustab metsatööstuse toodang Eesti tööstustoodangu müügist 12--15 protsenti, siis tulevikus võiks kogu puidutööstuse ratsionaalsel väljaarendamisel see protsent tunduvalt kasvada, jõudes toiduaine- ja tekstiilitööstuse järel kolmandale kohale Eesti tööstustoodangus.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele