Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa integreerub energiasüsteemide kaudu

    Tõsi, tööstusseadmed ja tehnoloogia on aegunud ning vene küla geneetiline fond möödunud aastakümnetega peaaegu hävinud. Nende taastamiseks on vaja aega ja raha.
    Majanduse suletusest räägivad põhiliselt poliitikud, kes lähtuvad maailma viimase aja sündmustest. Osavõtt rahvusvahelisest tööjaotusest aitaks Venemaal oma ressursse ja potentsiaali kindlasti palju tõhusamalt rahva heaolu huvides kasutada. Seetõttu suhtuvad paljud ökonomistid ja poliitikud väga kriitiliselt Vene majanduse isoleerimisse maailmamajandusest. Nende arvates tuleks Venemaal vältimatult sõlmida tihedad majandus- jm suhted riikide ja riikide ühendustega (USA, Euroopa ja Aasia riigid), mis vajavad tooret ning pakuvad vastu moodsaid tehnoloogiaid.
    XXI sajandi peamiseks energiaressursiks tõuseb maagaas. Ekspertide hinnangul kasvab gaasi osatähtsus maailma energiatarbimises praeguselt 20 protsendilt sajandi keskpaigaks 55--60 protsendile. 1990. algusaastate läbiuuritud gaasivarudest (406-474 mld m3) paikneb Venemaal 236,4 mld m3. Euroopa gaasivarudest kuulub Venemaale 77%, Norrale 4%. XXI sajandi Euroopa gaasituru jagavad omavahel ära kaks giganti: Vene Gazprom ja Saksa Ruhrgas, kes kontrollib Euroopa peamisi gaasijuhtmestikke. Sellised on Euroopa majandusintegratsiooni reaalid.
    Eesti koha Euroopa majandusruumis määrab ära tema geopoliitiline asend. Valikuid on palju. Kas kujuneda «Euroopa tsivilisatsiooni» bastioniks «prognoosimatu Venemaa» piiril või sillaks Venemaa ja Euroopa vältimatus integratsioonis. Üks välistab teise.
    Vastastikune majanduslik sõltuvus ja integratsioon on Euroopa julgeoleku kõige kindlam tagaja. Silla ehitamiseks on vaja tugevaid alustalasid. Üks neist on Euroopa Liidu (EL) liikmeks saamine. Kuid läbi ei saa ka tugeva toeta Venemaa kaldal.
    Meie naabritest astus ELi esimesena Soome, kes edukalt kasutab Euroopa struktuure oma majandustegevuse laiendamiseks Venemaal. Soome on viimastel aastal saanud enda kätte Venemaa ja Euroopa vahelised peamised kaubavood. Soome algatusel on ELis koostatud põhjamõõde, mille raames kavandatakse Vene magistraalgaasijuhet läbi Soome Lääne-Euroopasse ja naftajuhet Porvoo sadamasse. Sel moel pretendeerib Soome peamiseks Vene-Euroopa kaubandus- ja majandussillaks. Analüütikud usuvad, et ida-lääne ja põhja-lõuna (Via Baltica) kaubavoogude suhe kujuneb edaspidi 85:15 esimese kasuks.
    Eestil on kõik objektiivsed eeldused omandada oluline koht Venemaa ja Euroopa majanduskoostöös. Häid võimalusi pakuks Eestile Balti gaasiring, mis eeldab Soome-Eesti vahelist gaasijuhet ja Läti gaasihoidlate kasutamist ning võimaldaks kahekordistada gaasitarbimise Ida-Balti piirkonnas. Samuti võiks Eesti sadamates luua soodustingimustel töötlemisvõimalustega vabamajandustsoonid, mis suurendaksid Vene kaubavoogusid ja investeeringuid.
    Venemaa on muidugi raske partner, kellega pole hõlpus läbirääkimisi pidada, eriti lähenevate duumavalimiste eel. Seepärast tuleks Eesti praegustel poliitikutel aega kaotamata asuda Eesti eluliste huvide kaitsele just Moskvas, tuletades sealjuures meelde 1990. aastate alguse saavutusi. Ohtlik ja vähetulus on heita peaaegu kolmandik Eesti elanikkonnast majandus- ja poliitikaelust välja, selle asemel et elada nendega kõrvuti Eesti õitsengu ja julgeoleku huvides.
    Autor: Mihhail Bron?tein
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Fordi tegevjuht: jätsime kaks miljardit kasumit lauale
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.