Euroliitu astumine ähvardab edasi lükkuda

Eesti riigiametnikel tuleb enne 2003. aastat harmoniseerida Euroopa Liidu seadusandlike aktidega tuhandeid dokumente, ainuüksi põllumajandussektori Euroopa Liidu nõuetega vastavusse viimiseks tuleb investeerida kuni 6 miljardit krooni.

«Ühinemiseni on aega alla tuhande tööpäeva, põllumajandussektoris on vaja viia Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla 2000 seadusandlikku akti,» sõnas põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Mõõdukate erakonna esimees Andres Tarand ütles, et valitsusliidu lubadus tagada 1. jaanuariks 2003 Eesti valmisolek liitumiseks Euroopa Liiduga võib saada kolmikliidule saatuslikuks.

Ministeeriumid pole suutelised poliitikute nimetatud tähtajaks Eesti seadusandlust muutma, kinnitas Tarand.

«Eesti vajab tõenäoliselt kaks kuni viis aastat täiendavat üleminekuaega,» lausus Tarand. «Põllumajandusministeerium pole ainuke, kes on omadega jännis.»

Välisministeeriumi asekantsler, Euroopa Liiduga eri valdkondades liitumisläbirääkimisi pidav Alar Streimann ütles, et Eesti peab harmoniseerima euroliidu nõuetega 12 000 õigusakti. Tema sõnul alustas valitsus selle kallal tööd juba kolm aastat tagasi.

Kuigi eelmisel aastal jäi harmoniseerimata kolmandik kavas olnud seadustest, pole valitsusliidu püstitatud tähtaeg Streimanni kinnitusel utoopiline.

Tänasel valitsuse istungil on arutlusel kolm Euroopa Liiduga seonduvat seadusandlikku akti.

Põllumajandusministeeriumi ametnike hinnangul kulub ainuüksi põllumajandussektori Euroopa Liidu nõuetega vastavusse viimiseks 6 miljardit krooni. Põllumajanduse valdkond on üks Euroopa Liidu prioriteete.

«Piimafarmide kordategemine maksab näiteks 2--3 miljardit krooni, tööstuste tarvis läheb vähem raha,» lausus Toomas Kevvai. «Praeguse madala piima hinna juures pole aga seda summat küll võimalik investeerida,» lisas ta.

Euroopa komisjoni Eesti esinduse infonõunik Andres Kasekamp ütles, et Euroopa Liit pole Eestile 2003. aastat tähtajaks seadnud, seda on teinud Eesti ise.

«Eesti poliitikud on seadnud eesmärgiks ühineda Euroopa Liiduga 2003. aastal ja ma ei usu, et see tähtaeg edasi lükkub,» sõnas Kasekamp.

Küsimusele, kust leiab Eesti miljardeid kroone seadusandluse ja tootmise eurokorda viimiseks, vastas Kasekamp, et lisa on loota ELi fondidelt.

Nädalavahetusel põllumajandusministeeriumis Euroopa Liidu teemalisel seminaril esinenud Euroopa rekonstruktsiooni ja arengupanga esindajad soovitasid Eestil rohkem toetada efektiivselt majandavaid põllumehi, mitte lahendada selle valdkonna toetuste abil riigi sotsiaalküsimusi.

Eestis on seni vaid üks Euroopa Liidu nõuete kohane piimatööstus ja 14 kalatööstust, kellel on ka ekspordiluba Euroopa Liidu riikidesse.

Majandusministeeriumi eurointegratsiooni osakonna juhataja Tiia Luberg ütles, et majandusministeerium peab kohandama tuhat euroakti, mis ei tähenda veel tuhande uue seadusandliku akti vastuvõtmist. «Ministri määrusega saab paljudel juhtudel kooskõlastada kümmekond direktiivi, mis reguleerivad tehnilisi nõudeid eeskirjade tasandil,» rääkis Luberg. «Suure osa probleeme lahendame majandusministeeriumi tänavuses töökavas oleva viieteistkümne raamseaduse ettevalmistamisega.»

ASi Leibur peadirektor Ants Promann ütles, et tema ei usu Euroopa Liiduga liitumisse 2003. aastal. «Arvan, et 2005. a oleks tõenäolisem tähtaeg,» lisas Promann. «Peaksime kiirustama aeglaselt, sest see on riigile odavam kui hiljem kiiruga vastu võetud seadusi muuta.»

Promanni sõnul peaks Eesti üle võtma ainult parema osa Euroopa Liidu seadustest. «Seadusi ja norme on euroliidus üle mõistuse palju ja kõik need asjad meile kindlasti ei sobi,» lausus ta.

Adavere lihatööstuse tegevdirektor Harri Nukke ütles, et ettevõte plaanib oma töötajaskonna, tootmise ja hooned enamvähem eurokorda viia 2003.--2004. aastaks. «Arvestame, et selleks kulub umbes 100 miljonit krooni,» lausus Nukke.

Tarand ütles, et kui kolmikliidul ei õnnestu Euroopa Liidu suhtes antud lubadust täita, võib neid järgmistel valimistel tabada ebaedu. «Kui rahvas hääletab referendumil Euroopa Liiduga ühinemise poolt ja me pole suutnud ettevalmistusi lõpule viia, tuleb kolmikliidu erakondadel ühed valimised vahele jätta,» rääkis Tarand.

Koalitsiooninõukogu ootab Tarandi sõnul valitsuselt üksikasjalikku töökava seaduste harmoniseerimise osas sügiseks.