Kas peate õigeks investeeringute kärpimist?

Rahandusminister on seda suhteliselt asjalikult põhjendanud -- raha ei ole. See on asja üks pool.

Võidakse küsida, kas me investeeringuid kärpides, s.o vähendades avaliku sektori osa majanduses, ei pane kahanevas tempos kasvavale või siis lausa paigal seisvale majandusele viimast hoopi. Nii see siiski ei ole. Esiteks, enamik investeeringuid pole tühistatud, vaid need on poole aasta võrra edasi lükatud. Ei ole mõistlik investeerida olukorras, kus meil raha ei ole. Kui tuleb valida kahest halvast parem, siis mina eelistaksin investeeringud siiski ausalt edasi lükata kui teha neid võlgu või teha ära ja jääda siis firmadele võlgu, mis lõppkokkuvõttes võiks olla hullem.

Alternatiiv oleks minna oma puutumatute, välisaktivatesse investeeritud reservide kallale. Samal ajal on see killustatud investeeringute tegemise poliitika. Sellisel juhul läheb reservist võetud raha reservi mõistes siiski tuulde. Kiirustades nende vahendite kaasamine pole hea, edaspidi oleks neid võimalik märksa kasulikumalt kasutada.

Mina ei ole ilmselt see inimene, kes peaks valitsusele ütlema, kust rea pealt peab valitsus kulusid maha võtma. Põhimõtteliselt ei pea ma siiski õigeks, et kärbitakse investeeringuid -- see on kahe otsaga asi: jäävad ära investeeringud, jäävad laekumata ka summad, mis pidanuks neilt hiljem maksudena laekuma.

Investeeringud infrastruktuuri või siis ühiskondlikesse, n-ö sotsiaalhoonetesse on pikaajaline ja tasuv investeering selles mõttes, et ta toob edaspidi raha juurde, eriti mis infrastruktuuri puudutab. Kui on olemas korralik infrastruktuurivõrk, toob see juurde ka muid investeeringuid, see teeb paikkonna ettevõtjatele atraktiivsemaks. Pikalt ette vaadates oleks loogiline investeeringuid mitte maha võtta.

Ehitusettevõtetes töötab üle 30 000 inimese. Praegu on vähenenud erasektorist tulevate tellimuste arv ja ilmselt need vähenevad veelgi -- tahes-tahtmata tulevad ehitussektoris tõusud ja langused mõnevõrra hiljem kui finantssektoris. See tähendab ehitusmahtude vähenemist, ilmselt ka firmade areng pidurdub mingil määral, mõnel tekib kindlasti ka finantsraskusi. See toob kaasa töötajate koondamisi, mis omakorda nõuab riigilt kulutusi töötute ümberõppele ja abirahadele, samas jäävad saamata ka tulumaks ja sotsiaalmaks.