Kas jätkata üksnes traditsioonilise tootmisega või otsida ka alternatiive?

Küsimus polnud üldse selles, kas otsida alternatiive või mitte. Asmer ütles, et kui tollid tulevad, siis on Eesti tagasi seal, kus oli -- suletud tsoon. Selle kohta öeldi «udu».

Alternatiivid on juba praegune paratamatus -- maal elab tubli 35% elanikkonnast ja põllumajandusega on jäänud tegelema 7%, päris otseselt isegi vaid 5%. Loomulikult on tarvis tegelda paljude asjadega, aga põllumajandus on maal tootmise kandev osa. Ei sobi hakata tänast põllumajandust veeletgi vähendama ja otsima sellele alternatiive. Marjakasvatusega on kogu aeg tegeldud, aga sellega ei saa asendada põllumajandust. Me ei ole nii rikkad, et taastada mahajäetud külad, aga me saame pöörata tähelepanu allesjäänud küladele, et need ka elama jääksid.

Kindlasti oleks vaja otsida ja leida alternatiivset, aga samal ajal tuleb säilitada ikkagi traditsiooniline põllumajandustootmine. Vastasel juhul tekib kohe küsimus, mis saab meie maadest -- kes need kasvavad võssa või kes maid hooldama hakkab, mis nõuab omakorda täiendavaid kulutusi. Mingi osa elanikkonnast peab jääma tegelema traditsioonilise tootmisega, olgu siis suured talud või ettevõtted, kus tootmine on efektiivsem.