Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas jätkata üksnes traditsioonilise tootmisega või otsida ka alternatiive?
Küsimus polnud üldse selles, kas otsida alternatiive või mitte. Asmer ütles, et kui tollid tulevad, siis on Eesti tagasi seal, kus oli -- suletud tsoon. Selle kohta öeldi «udu».
Alternatiivid on juba praegune paratamatus -- maal elab tubli 35% elanikkonnast ja põllumajandusega on jäänud tegelema 7%, päris otseselt isegi vaid 5%. Loomulikult on tarvis tegelda paljude asjadega, aga põllumajandus on maal tootmise kandev osa. Ei sobi hakata tänast põllumajandust veeletgi vähendama ja otsima sellele alternatiive. Marjakasvatusega on kogu aeg tegeldud, aga sellega ei saa asendada põllumajandust. Me ei ole nii rikkad, et taastada mahajäetud külad, aga me saame pöörata tähelepanu allesjäänud küladele, et need ka elama jääksid.
Kindlasti oleks vaja otsida ja leida alternatiivset, aga samal ajal tuleb säilitada ikkagi traditsiooniline põllumajandustootmine. Vastasel juhul tekib kohe küsimus, mis saab meie maadest -- kes need kasvavad võssa või kes maid hooldama hakkab, mis nõuab omakorda täiendavaid kulutusi. Mingi osa elanikkonnast peab jääma tegelema traditsioonilise tootmisega, olgu siis suured talud või ettevõtted, kus tootmine on efektiivsem.
Meil on põhiline alternatiiv turism, mis on rohkem hooajaline tegevus. Enamik maast on haritud, kuid on ka võsastunud paiku -- maaomanikul ei tasu põllupidamine enam ära. Võib-olla peaks riik leidma väikese kompensatsiooni ka neile, kes loobuvad tootmisest, kuid hooldavad maad. Kindlasti leiab eelarvest sellekski vahendeid. Mõtted võiksid vähemalt sinnapoole liikuda. Alternatiivset tootmist ei saa ka nii võtta, et otsustasime näiteks infotehnoloogiat arendada ja homme on kõik korras. See kõik nõuab aega ja võib-olla ka põlvkonnavahetust.
Loomulikult tuleb otsida erinevaid võimalusi, aga kui me näiteks kõik hakkame korve punuma, marju ja jaanalinde kasvatama, on turg varsti neist küllastunud ja põllud söötis.
Me oleme mõelnud piima töötlemisele kodus ja püüame seda asja ajada, aga ka seda tegevust ei jätku kõigile. Ma võin kolm kuuritäit labidavarsi teha, aga kui ma neid müüa ei saa, mis sest siis kasu on? Põlvas pakuti Asmerile, et toogu oma autod sinna, tühje lautu küll. Ei tule kõne alla, pole ostjat.
Probleem on keeruline. Kui sellele lahendust ei leita, siis esimese lainena loobuvad need, kes on tootmisse investeerinud, püüdnud end tulevikuks, näiteks ELi astumiseks ette valmistada. Alles jäävad need, kes pole midagi teinud ja need lähevad ELi niikuinii -- alles jääb ebaefektiivsem tootmine. Jääme ootama, millal Valio toob meile piima? See pole võimatu, laev käib mitu korda päevas. Aga siis tuleb see ka riigi tasandil ametlikult maha öelda.