Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EL toetab oma eksperte

    Euroopa Liidu Eestile abirahana antud 4 miljonit eurot ehk 63 miljonit krooni on suurim toetus, mida Phare programmi raames on ühele Eesti projektile eraldatud.
    Phare Eesti üksuse juht Marko Rillo ütles, et Phare korraldas projekti läbiviija leidmiseks üleeuroopalise vähempakkumiskonkursi. Esitatud pakkumuste hulgast tegi valiku hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Euroopa Komisjoni, Phare ning Eesti ministeeriumide ja eurointegratsioonibüroo esindajad. Hollandi firma Nethconsult võitis konkursi tänu oma suurtele kogemustele sarnaste projektide läbiviimisel, lausus Rillo.
    Põhiosa Euroopa Liidu eraldatud abirahast läheb välisekspertide töötasudeks, kes hakkavad koostöös Eesti ametnikega kontrollima kohalike seaduste vastavust euronormidele. Eesti ametnike koolitamiseks on projekti raames ette nähtud 4,7 miljonit krooni ehk ainult 7 protsenti projekti kogumaksumusest.
    Euroopa Liidu abiprojekti kestus on kaks aastat, lausus Rillo. Eesti taotles abiraha seaduste vastavusse viimiseks 1997. aastal.
    Rillo ütles, et 4 miljonit eurot seisab praegu Phare Eesti arvel. Vastavalt tehtud töödele kannab Phare Eesti summad Hollandi firmale Nethconsult üle, kes omakorda tasustab eksperte.
    Rillo kinnitusel on abiprogrammi eelarves ka rida, mis on ette nähtud Hollandi konsultatsioonifirma kasumiks, kuid selle suurus on tema sõnul konfidentsiaalne.
    Rillo väitel on ka Eesti ametnikel võimalik euroabi kasutamist kontrollida. «Projekti läbiviimiseks moodustatud juhtivkomisjon vaatab iga kuu lõpus tehtud töö üle ning raha makstakse ainult siis, kui töö on vastanud ootustele,» sõnas Rillo. Projekti juhtivkomisjoni kuuluvad ka Eesti ministeeriumide ja eurointegratsioonibüroo esindajad.
    Eestis tegutsevatest firmadest on Nethconsulti projekti kaasatud audiitorfirma KPMG, advokaadibüroo Heta ning õigusbüroo Sorainen.
    Pidevalt hakkab Eestis viibima 8--15 väliseksperti, kes asuvad tööle erinevates ministeeriumides, rääkis Rillo. Kuhu eksperdid tööle suunatakse, otsustab projekti juhtivkomisjon.
    «Projekti eesmärk on, et kahe aasta pärast oleksime oma seadusandluse poolest valmis Euroopa Liiduga liituma,» sõnas Rillo.
    Eurointegratsioonibüroo spetsialist Andres Kuningas ütles, et Phare programmi näol pole tegemist fondiga, kust saaks lihtsalt raha küsida, et see hiljem laiali jagada. «Peame järgima põhimõtteid, mis on toetuste saamiseks ette antud, see on Phare puhul üks paratamatu komponent,» sõnas ta. Kuningas leidis, et abiprojekt aitab Eesti kulutusi eurointegratsiooniks mõnevõrra kärpida.
    Kuningas lausus, et ehkki projektide piirsummad on Euroopa Liidu poolt kindlaks määratud ning taotluste hulgast teeb valiku Euroopa Liit, ei puudu eestlastel abi kasutamise üle sõnaõigus. «Valiku teenuse pakkuja osas tegid meie inimesed,» kinnitas ta.
    Eesti ministeeriumid kontrollivad ka ise oma vahendite arvel Eesti seaduste vastavust Euroopa Liidu õigusnormidele. Majandusministeeriumi õigusosakonna juhataja kohusetäitja Urmas Kukk ütles, et mahukamate eelnõude väljatöötamiseks kaasatakse väliseksperte. Eksperte tasustatakse ministeeriumidele seadusloomeks ette nähtud vahenditest, lausus ta. Eelnõude vastavust euronormidele kontrollib enne nende vastuvõtmist ka justiitsministeerium.
    Justiitsministeeriumi Euroopa õiguse talituse juhataja kohusetäitja Julia Laffranque rääkis, et nende osakonnast käivad läbi kõik Eesti seaduseelnõud. Tema sõnul on juhtunud, et Eesti ametnikud pole Euroopa õigusest õigesti aru saanud või on eelnõudes eurodirektiividele vigaselt viidatud.
    Samas ütles Laffranque, et kaks aastat tagasi oleks Phare abiprojekti kasutegur olnud suurem, sest siis olid kohalikud ametnikud Euroopa õiguse alal vähem kompetentsed.
    Justiitsministeeriumi õigusloome metoodika osakonna juhataja Raido Sõlg lausus, et välisekspertide kasutamisel on tekkinud varem probleeme, sest mõnikord ei vasta euronõuetega kooskõlas olev õigusakt Eesti põhiseadusele.
    Haagis asuva konsultatsioonifirma Nethconsult käive oli 1997. aastal üle 9 miljardi Eesti krooni. Firma on saanud mitmeid tellimusi Ida-Euroopast, mille rahastaja on olnud Euroopa Liit.
    Autor: Henrik Ilves
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Balti koondindeks alustas nädalat langusega
Baltic Benchmark langes päeva lõpuks 0,3%. Riia börs lõpetas päeva ainsana plussis, tõustes 0,7%. Tallinna ja Vilniuse indeksid sulgusid mõlemad 0,2% miinuses.
Baltic Benchmark langes päeva lõpuks 0,3%. Riia börs lõpetas päeva ainsana plussis, tõustes 0,7%. Tallinna ja Vilniuse indeksid sulgusid mõlemad 0,2% miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Baltic Workboats hakkab pärast Soome ettevõtte ostu suuremaid laevu ehitama
Saaremaal asuv laevaehitusettevõtte Baltic Workboats ja Soome Työvene Oy lõid ühiselt uue firma Nordic Yards Group, mis hakkab Nasva ja Uusikaupunki tehastest turule tooma kuni 120meetriseid laevu.
Saaremaal asuv laevaehitusettevõtte Baltic Workboats ja Soome Työvene Oy lõid ühiselt uue firma Nordic Yards Group, mis hakkab Nasva ja Uusikaupunki tehastest turule tooma kuni 120meetriseid laevu.

Olulisemad uudised

Kas maksuamet küsis maksupettust? "Me ei saa seda aktsepteerida"
Kas maksuamet küsis toitlustus- ja majutusasutuselt valearvet, et erisoodustusmaksu tasumist vältida? Äripäev küsis ametilt otse, kuid sai ümara vastuse.
Kas maksuamet küsis toitlustus- ja majutusasutuselt valearvet, et erisoodustusmaksu tasumist vältida? Äripäev küsis ametilt otse, kuid sai ümara vastuse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.