Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EL kui vankumatu tsitadell

    Vaatamata sellele, et Euroopa Liit on loonud siseturu ja maailma kaubandusorganisatsioon (WTO) on Uruguay vooru tulemusena maailmamajandust oluliselt liberaliseerinud, on Euroopa majandus peaaegu sama kaitstud kui 10 aastat tagasi, ilmneb Washingtonis asuva rahvusvahelise majandusinstituudi (IIE) uuringust. Euroopa kaitseabinõude hind on 8860 mld Eesti krooni, mis moodustab 7% ELi sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
    Võtkem näiteks Euroopa ja Ameerika vaheline banaanikaubanduse tüli. Pariisi Institut d'Etudes Politiques'i teaduri Patrick Messerlini andmetel lähevad ELi banaaniimpordi piirangud Euroopa tarbijale aastas maksma 29,5 mld krooni ehk 8,10 kr/kg. Umbes kaks kolmandikku ehk 19,2 mld krooni sellest maandub banaaniturustajate taskusse. Kuna Ameerika on otsustanud Euroopat karistada 2,82 mld krooni suuruste impordi trahvitollidega, lisanduvad needki ELi banaanirezhiimi kuludele.
    Võimsalt kaitstud on Euroopa loomalihaturg. Euroopa loomakasvatajad saavad suuri subsiidiume, ELi loomalihaimpordi tariifid küünivad 125 protsendini, lisaks hoiab ELi hormoonlihakeeld turult eemale USA ja Kanada loomaliha. Kõik see läheb eurooplastele aastas maksma 215,6 mld krooni kõrgemate hindade ja maksude näol, mis teeb lihakilo kohta umbes 23,60 krooni.
    Masserlini arvestuste kohaselt tõstavad paljude kaupade, nagu piim, juust, nisu, impordipiirangud hinna kahekordseks. Selle alusel teeb prantsuse teadur järelduse, et ELi põllumajanduse kaitsmise kulud moodustavad 10--15% põllumajanduses loodavast lisandväärtusest.
    Üldlevinud arvamuse kohaselt on Euroopa tööstus märksa vähem kaitstud kui põllumajandus. Paljudes sektorites, kus imporditariifid on 5,1%, on see tõesti nii. Kuid teadlase väitel ei näita tariifid tegelikku turu kaitsmise taset. Võttes arvesse ka osa sektorites kõrgete tariifidega kunstlikult madalal hoitavat importi, dumpinguvastaseid tollilõive terase, tekstiili ja videofilmide puhul, Hiina ja Venemaa kaupade impordikvoote ning Jaapani «vabatahtlikult» piiratud eksporti ELi, siis oli Messerlini hinnangul 1997. a tööstuse kaitstuse tase 9%. Protektsionismi kulud moodustasid sel moel 8--12% tööstuse lisandväärtusest.
    Palju raskem on määratleda kaitseabinõude maksumust teeninduses. Telekommunikatsioon, finantsteenused, tervishoid ja lennuliiklus on kaitstud keerukate eeskirjadega, mille maksumust ei ole hõlpus kindlaks teha. Kaudselt on Messerlin tuletanud kaitsemeetmete hinnaks 10--15% teeninduse lisandväärtusest.
    Kõigi nende andmete alusel jõuab prantsuse teadur järeldusele, et ELi kaitsetõkete hinnaks on umbes 7% ELi SKTst. See tähendab, et eurooplane maksab need kinni kõrgemate maksudena, saades ise seejuures vähem ja väiksemas valikus tarbida kui vabakaubanduse korral.
    Osa sellest rahast laekub riikide maksutuludesse. Paljud Euroopa riigid, ja eriti Prantsusmaa, leiavad, et koduturgu tuleb kaitsta just «riigi huvides» ja mitte vabaturul tegutsevate erafirmade «kitsastest huvidest» lähtudes. Selle seisukoha kummutab Messerlin jällegi oma uuringuga, väites, et 2/3 kõrgematest maksudest laekuvatest tuludest ei lähe mitte riigile, vaid firmade, sh riigis tegutsevate välisfirmade kasumisse.
    17 mln töötuga Euroopa riikide poliitikud usuvad firmade kinnitusi, et majanduse protektsionism aitab parandada tööhõivet. Patrick Messerlin seda seisukohta ei kinnita, väites, et 22 enamkaitstud sektoris on 200 000 töökoha säilitamise hinnaks 635 mld krooni, mis teeb fantastilise 3,18 mln ühe töökoha kohta.
    Kogu eelnev jutt ei tähenda kaugeltki, nagu oleks Euroopa ainuke oma tootjate kulukas kaitsja, kirjutab Briti ajakiri The Economist. Tegelikult rakendab ka USA arvatust palju suuremaid kaitseabinõusid oma firmade toetuseks eriti panganduses ja laevanduses, mistõttu tee maailma vabakaubanduseni näib veel õige pikk.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Väljaspool börsi laiub suur ja salapärane maailm
Investeerimisel on enim levinud varaklass võlakirjad ja aktsiad, kuid on olemas ka selline üldine varaklass nagu alternatiivsed investeeringud.
Investeerimisel on enim levinud varaklass võlakirjad ja aktsiad, kuid on olemas ka selline üldine varaklass nagu alternatiivsed investeeringud.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Sõda Ukrainas viis raudteedelt veerandi veostest
Kaubavedudele kehtestatud sanktsioonid kärpisid möödunud aastal oluliselt kaubamahtu nii sadamates kui raudteedel.
Kaubavedudele kehtestatud sanktsioonid kärpisid möödunud aastal oluliselt kaubamahtu nii sadamates kui raudteedel.

Olulisemad uudised

Väidetav luurepall tegi Hiina ja USA suhted teravamaks USA tulistas luurepalli alla
USA õhuruumis ringi seiklev õhupall on ameeriklastes tekitanud muret julgeoleku üle ja jõudnud mõjutada Washingtoni ja Pekingi niigi hapraid diplomaatilisi suhteid.
USA õhuruumis ringi seiklev õhupall on ameeriklastes tekitanud muret julgeoleku üle ja jõudnud mõjutada Washingtoni ja Pekingi niigi hapraid diplomaatilisi suhteid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.