• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EL kui vankumatu tsitadell

    Vaatamata sellele, et Euroopa Liit on loonud siseturu ja maailma kaubandusorganisatsioon (WTO) on Uruguay vooru tulemusena maailmamajandust oluliselt liberaliseerinud, on Euroopa majandus peaaegu sama kaitstud kui 10 aastat tagasi, ilmneb Washingtonis asuva rahvusvahelise majandusinstituudi (IIE) uuringust. Euroopa kaitseabinõude hind on 8860 mld Eesti krooni, mis moodustab 7% ELi sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
    Võtkem näiteks Euroopa ja Ameerika vaheline banaanikaubanduse tüli. Pariisi Institut d'Etudes Politiques'i teaduri Patrick Messerlini andmetel lähevad ELi banaaniimpordi piirangud Euroopa tarbijale aastas maksma 29,5 mld krooni ehk 8,10 kr/kg. Umbes kaks kolmandikku ehk 19,2 mld krooni sellest maandub banaaniturustajate taskusse. Kuna Ameerika on otsustanud Euroopat karistada 2,82 mld krooni suuruste impordi trahvitollidega, lisanduvad needki ELi banaanirezhiimi kuludele.
    Võimsalt kaitstud on Euroopa loomalihaturg. Euroopa loomakasvatajad saavad suuri subsiidiume, ELi loomalihaimpordi tariifid küünivad 125 protsendini, lisaks hoiab ELi hormoonlihakeeld turult eemale USA ja Kanada loomaliha. Kõik see läheb eurooplastele aastas maksma 215,6 mld krooni kõrgemate hindade ja maksude näol, mis teeb lihakilo kohta umbes 23,60 krooni.
    Masserlini arvestuste kohaselt tõstavad paljude kaupade, nagu piim, juust, nisu, impordipiirangud hinna kahekordseks. Selle alusel teeb prantsuse teadur järelduse, et ELi põllumajanduse kaitsmise kulud moodustavad 10--15% põllumajanduses loodavast lisandväärtusest.
    Üldlevinud arvamuse kohaselt on Euroopa tööstus märksa vähem kaitstud kui põllumajandus. Paljudes sektorites, kus imporditariifid on 5,1%, on see tõesti nii. Kuid teadlase väitel ei näita tariifid tegelikku turu kaitsmise taset. Võttes arvesse ka osa sektorites kõrgete tariifidega kunstlikult madalal hoitavat importi, dumpinguvastaseid tollilõive terase, tekstiili ja videofilmide puhul, Hiina ja Venemaa kaupade impordikvoote ning Jaapani «vabatahtlikult» piiratud eksporti ELi, siis oli Messerlini hinnangul 1997. a tööstuse kaitstuse tase 9%. Protektsionismi kulud moodustasid sel moel 8--12% tööstuse lisandväärtusest.
    Palju raskem on määratleda kaitseabinõude maksumust teeninduses. Telekommunikatsioon, finantsteenused, tervishoid ja lennuliiklus on kaitstud keerukate eeskirjadega, mille maksumust ei ole hõlpus kindlaks teha. Kaudselt on Messerlin tuletanud kaitsemeetmete hinnaks 10--15% teeninduse lisandväärtusest.
    Kõigi nende andmete alusel jõuab prantsuse teadur järeldusele, et ELi kaitsetõkete hinnaks on umbes 7% ELi SKTst. See tähendab, et eurooplane maksab need kinni kõrgemate maksudena, saades ise seejuures vähem ja väiksemas valikus tarbida kui vabakaubanduse korral.
    Osa sellest rahast laekub riikide maksutuludesse. Paljud Euroopa riigid, ja eriti Prantsusmaa, leiavad, et koduturgu tuleb kaitsta just «riigi huvides» ja mitte vabaturul tegutsevate erafirmade «kitsastest huvidest» lähtudes. Selle seisukoha kummutab Messerlin jällegi oma uuringuga, väites, et 2/3 kõrgematest maksudest laekuvatest tuludest ei lähe mitte riigile, vaid firmade, sh riigis tegutsevate välisfirmade kasumisse.
    17 mln töötuga Euroopa riikide poliitikud usuvad firmade kinnitusi, et majanduse protektsionism aitab parandada tööhõivet. Patrick Messerlin seda seisukohta ei kinnita, väites, et 22 enamkaitstud sektoris on 200 000 töökoha säilitamise hinnaks 635 mld krooni, mis teeb fantastilise 3,18 mln ühe töökoha kohta.
    Kogu eelnev jutt ei tähenda kaugeltki, nagu oleks Euroopa ainuke oma tootjate kulukas kaitsja, kirjutab Briti ajakiri The Economist. Tegelikult rakendab ka USA arvatust palju suuremaid kaitseabinõusid oma firmade toetuseks eriti panganduses ja laevanduses, mistõttu tee maailma vabakaubanduseni näib veel õige pikk.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Vanglaleival Hubert Hirve varju nähakse jätkuvalt restoraniäris
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.