Keskpank eitab EstIBi juhtide päästmist

Miks andis Eesti Pank loa Investeerimispanga ja Forekspanga ühendamiseks, millest tekkis hiljem Optiva Pank?

Eesti Pank andis loa EstIBi ja Forekspanga ühendamiseks, sest tegu oli sammuga kogu pangasüsteemi väljatoomisel kriisiolukorrast, kuhu satuti eelmise aasta sügisel. 1998. aasta sügisel kujunes Eesti panganduses välja tõsine süsteemse kriisi oht. Sellises olukorras oli keskpanga peamiseks ülesandeks musta stsenaariumi teostumise võimaluse neutraliseerimine, tõelise kriisi puhkemise ennetamine ja kokkuvõttes pangandussüsteemi stabiilsuse tagamine.

Kas Venemaa kriis ja Forekspanga majandusraskused ei tekitanud kahtlust, kust saab Forekspank EstIBi aktsiate ostuks vajamineva 114 miljonit krooni?

Esmalt informeeris Forekspanga juht Ivar Lukk keskpanka, et Forekspanga poolaasta auditeeritud aruanne ei pruugi vastata seni avalikkusele esitatud andmetele. Pärast due dilicence'ilõppemist pöördusid mõlemad ühinevad pangad septembri lõpus Eesti Panga poole teatega, et pärast ühinemist ei ole võimalik panka vajalikul tasemel ilma kõrvalise abita kapitaliseerida.

Kas Eesti Pank tundis huvi selle vastu, miks Immermani omanikele maksti EstIBi aktsiate eest kõrgemat hinda kui teistele EstIBi omanikele?

Tegu oli kahe eravalduses oleva äriühingu vahelise tehinguga, mis oli osa liitumisprotsessist, ning keskpangal pole õigust sekkuda hinnaläbirääkimistesse.

Ometi sundis Eesti Pank Forekspanka aktsiaid sama hinnaga veelgi juurde ostma. Kas selle osa hind ei oleks võinud madalam olla?

Meie teada oli see tehing ja hind juba varem põhimõtteliselt kokku lepitud. Algselt pidigi Forekspank EstiBist ostma poole ning keskpanga sekkumisel lihtsalt viidi see tehing lõpule.

Kas Eesti Pank on uurinud Immermanilt Forekspangale EstIBi aktsiaid vahendanud offshore-firmade tausta?

Eesti Pank on nimetatud firmadest teadlik ja uurinud nii palju, kui dokumendid võimaldavad.

Millised on Forekspanga ja EstIBi omavahelised kohustused?

Selliseid kohustusi ei ole, sest pangad enam ei tegutse.