Kodulehekülg on hea müügimees

Tiigrihüppe raames tehtud Eesti asutuste ja ettevõtete kodulehekülgede uuring näitas, et suurem osa loodud kodulehekülgedest ripuvad kasutult kuskil serverites üleval, ilma et keegi neid aktiivselt kasutaks.

Otsingusüsteemi NETI üle 4600 asutustele ja ettevõtetele kuuluvast koduleheküljest olid vaid 1755 töötavad ja unikaalsed. Ülejäänud olid kas ligipääsmatud, identse sisuga või samale firmale kuuluvad leheküljed, mis eri linkide all erinevaid tooteid tutvustasid.

Et Eestis on üle 37 000 asutuse ja ettevõtte, omavad vaid 5 protsenti nendest Internetis oma kodulehekülge.

Internetianalüütik Linnar Viik tunnistab, et enamik Eesti internetikasutajatest on liiga pragmaatilised selleks, et rahulduda vaid paarileheküljelise vananenud koduleheküljega. Nad tahavad tooteid tellida ja aktiivselt suhelda, mistõttu üles riputatud visiitkaart, kus on heal juhul varem elektroonilisel kujul valminud aastaaruanne, ei toimi, räägib Viik irooniliselt.

Sellisel juhul kerkib küsimus, miks see lehekülg üldse üles pannakse, kui tal puudub kindel eesmärk ja aktiivne tagasiside.

Firma, kellel endal veebilehekülje tegemiseks oskused puuduvad, peab selle saamiseks loovutama 30 000--130 000 krooni WWW disainibüroole. Pärast seda kulub iga kuu mõnisada krooni serveri eest, millele lisaks pakutakse mitme tuhande kroonini küündivaid lehekülje hoolduse teenuseid. Lepingulist garantiid tehtud kulutuste majandusliku tasuvuse kohta rohkete külastajate ja toote müügivõimaluse näol siinsed disainifirmad aga ei anna. See on võib-olla üks põhjus, miks firmad ei pea lihtsalt visiitkaardi rolli etendava kodulehekülje olemasolu mõttekaks.

Tarkvara Business Software LLC president Veiko Herne tunnistab, et on totter lihtsalt disaini eest liiga palju raha välja käia. Tema hinnangul ei ole endale selgelt teadvustatud veebilehekülgede turundusvõimalusi, mis aitaksid palju kõrgema efektiivsuse juures aastas sadu kordi reklaamiraha kokku hoida.

Herne on ise enamiku veebilehekülje turundusvõimalusi läbi proovinud, alates otsingumootorites nähtavama positsiooni ostmisest, kataloogides ja partnerite linkidel nähtaval olemisest kuni reklaaminuppude ja masspostituseni. «Kui mõni konkurent kulutab aastas pool miljonit ajalehereklaamidele, millel puudub otsene tagasiside ja ka leviala on väiksem, siis minu turunduskulud on vaid paarsada dollarit aastas ning iga päev jõuab 3--4 kodulehekülje külastajat meiega ka lepinguni,» räägib ta väikeses kontoris laptop'i näppides.

Paari minutiga näitab Herne, kuidas ta Goto otsingumootoris raamatupidamise tarkvara otsingunime all oma firmale parema positsiooni ostab, mis talle kohe ka mitmeid külastajaid juurde meelitab.

«Kuna kõrgem pakkumine oli 21 USA senti, olen mina oma 9 sendiga järjekorra kümnendale kohale kukkunud,» räägib ta Internetis positsiooni eest kõrgemat hinda pakkudes oma nime kõrgemale upitades.

Teine läbiproovitud hea võimalus reklaamimiseks on enese partnerite kodulehekülgedel üles seadmine. Seal maksab ta iga külastaja eest partnerile mõned kroonid, teenides ise selle raha oma leheküljel olevate partnerite linkidega tagasi.

Bannerid ehk reklaaminupud, mida on võimalus näha mitme internetiväljaande juures vilkumas, on Herne sõnul liialt kallid, samas puudub ka korralik tagasiside selle efektiivsusest. Küll aga plaanib ta järgmise toote kampaania juures kasutada masspostitust, mis on üks odavamaid viise oma teate viimiseks võimalikult paljudele potentsiaalsetele klientidele. 25--50 dollari (370--740 kr) eest saab kuni 50 miljonit hästi kategoriseetud e-posti aadressi, millest on kerge oma sihtrühm kokku panna. Kampaania käigus plaanib Herne kümne päevaga umbes 120 lepingut sõlmida. Muide, ka tellimused ja ostu-müügilepingud vormistatakse OÜs Tarkvara automaatselt kodulehekülje kaudu. «Kõiki neid nippe saaksid odavalt ära kasutada igal alal tegutsevad tootmis- ja ka teenindusettevõtted, aga millegipärast ei ole Eestis selle vastu eriti huvi,» räägib Herne.

Veebidisainifirma Halo Interactive DDB Eesti ASi juhatuse esimehe Margus Pahtma sõnul veebilehekülgede tellimises erilist kasvu näha ei ole. «Suur buum oli juba 1997. aasta lõpus ja eelmisel aastal ära, praegu paistab nõudlus stabiliseeruvat,» räägib ta. Pahtma sõnul on kliendid muutunud oma soovidega palju konkreetsemaks ning veebidisainifirmad annavad oma klientidele hilisemaid konsultatsioone lehekülje efektiivsemaks muutmiseks. Samas tunnistab ta, et lehekülje külastatavuse suhtes nemad endale mingisugust vastutust ei võta. «See sõltub paljuski ka kliendi tootest ja sellest, kuivõrd ta ise on võimeline korralikku informatsiooni kokku panema,» põhjendab ta.

OÜ Palktare müügidirektor Allan Mõistus on alles veebruaris üles riputatud firma suhteliselt lihtsa kodulehekülje vajalikkuses veendunud. Selle tegemiseks raha eriti ei kulutatud, töö tegi ära üks nutikas ja kogemustest huvitatud praktikant. Vaatamata sellele on lehekülje kasutegur võrdlemisi suur ja firma on oma palkamajadele palju ostjaid leidnud, räägib Mõistus innukalt.

Mõistus on jõudnud arusaamisele, et tavalise lehereklaami asemel tasub eelistada kulutusi Internetis nähtaval olemiseks. «Leviala on suurem ja ka tagasiside on tunduvalt aktiivsem,» nendib Mõistus, «väga suur protsent viimase aja kontaktidest on tulnud meie kodulehekülje kaudu.»

Oma sihtgrupile Internetis lähemale jõudmiseks plaanib Mõistus praegu muutumatul kujul olnud lehekülge täiendada ja võib-olla selleks ka eraldi inimene tööle võtta.

Vt. ka tabel

Hetkel kuum