Uus elektrimaks lööb väiketarbijat

Uue maksu kehtestamisel hakkavad Eesti Energiale täiendavalt sadu kroone juurde maksma ka suvilaomanikud ja turismitalude pidajad, kes aastaringselt elektrit ei tarbi ning puhkehooaegade vahel elektri arvel seni kokku hoidsid.

Eesti Energia tootmisdirektor Lembit Vali ütles eile, et püsimaks võiks ulatuda 30 protsendini keskmisest kuutarbimisest. «10amprise voolutugevuse korral kolmefaasilises süsteemis ulatuks esialgsete arvestuste kohaselt püsimaks 30 kroonini kuus,» selgitas Vali.

Eesti Energia tariifiosakonna juhataja Jüri Johannson ütles, et püsimaksu kehtestamisega samal ajal tõuseb ka praegune eratarbija 75 sendi suurune elektrienergia tariif, mis lähendatakse 102sendisele juriidilisest isikust väiketarbija tariifile. Uue tariifi määr pole Johannsoni sõnul veel teada.

«Elektri suurtarbijate valulävi on ammu ületatud,» ütles Vali. «Nendele müüdava elektri hind on juba võrreldav Põhjamaades oleva elektri hinnaga.»

Samas kinnitasid Eesti Energia juhid, et kodutarbijatele, kes kasutavad keskmisest rohkem ehk üle 5000 kWh elektrienergiat aastas, läheb elekter odavamaks.

Eesti Energia keskmine väikeklient tarvitab praegu 2000 kWh elektrit 1500 krooni eest aastas, millele lisanduks tuleval aastal 360 krooni püsimaksu.

«Abonenttasu puudutab ennekõike suvituspiirkondi, kus elektri tarbimine on väike, aga võrgu hooldamise kulusid peame sellegi poolest kandma,» ütles Johannson.

43% Eesti Energia praegustest kulutustest moodustab Johannsoni sõnul kulu ülekandevõrkude hooldamisele ja ettevõte kavatseb panna kliendid osalema püsikulutuste katmises.

Eesti Energial on praegu ligi 550 000 klienti. Püsimaksu kehtestamisega teenib monopoolne energeetikaettevõte aastas ligi 200 miljonit krooni, mis võib tänavu üle 100 miljoni kroonist kahjumit planeeriva ettevõtte järgmisel aastal kasumisse viia.

Saaremaale Leisile kämpingut rajava ASi Pintax juht Hannes Loo ütles, et tema pole kavandatava püsimaksuga rahul, sest peab seda põhjendamatuks. «Püsiva elektriühenduse saamiseks kämpingusse nõuab Eesti Energia, et ostaksin oma raha eest neile alajaama,» ütles Loo. «Kui nad tahavad, et ma hakkaksin lisaks alajaama kinkimisele eraldi ka selle hooldamise eest maksma, pean seda ülekohtuseks.»

Otepää linnapea Aivar Nigol ütles, et täiendav püsimaks lööb valusalt peamiselt puhkemajandusele kohandunud Otepää ümbruse ettevõtteid. «Kui pole hooaega, hoiavad ettevõtjad ots otsaga välja tulemiseks elektri pealt kokku,» selgitas Nigol. «Monopoolsetel ettevõtetel Eesti Energial ja Eesti Telefonil on üks käekiri -- tarbija pannakse sundseisu.»

Riigikogu majanduskomisjoni liige keskerakondlane Liina Tõnisson ütles, et teda ei veena Eesti Energia juhtide selgitused vajadusest tariifipoliitikat ümber kujundada. «Eesti Energia juhtidel on praegu vaid üks probleem -- kuidas tõsta hindu,» ütles Tõnisson. «Ma ei pea õigeks, et nad mõtlevad välja nippe, kuidas alandada raamatupidamise abil majandustulemusi ja tarbijalt rohkem raha kätte saada. Selle asemel peaks Eesti Energia tegelema kulutuste optimeerimisega.»

Tõnisson ütles, et ta kavatseb esitada riigikogus majandusminister Mihkel Pärnojale arupärimise Eesti Energia kehvade majandustulemuste ja kavandatava hinnatõusu kohta.

Tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit ütles, et tema toetab elektrienergia põhjendatud hinnatõusu, mis arvestab Eesti majanduskasvuga. Eesti Energia pole elekterside inspektsiooni esitanud taotlust abonenttasu ja tariifitõusu kohta esitanud.

Hetkel kuum