Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühendada Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi
Mullu sügisel esitas asjatundjate komisjon valitsusele ettepaneku liita Eesti Põlevkivi ja Eesti Energia (EE). See annab tarbijale võimaluse ratsionaalsemalt majandada toormebaasi. Liitmise kasuks räägib ka asjaolu, et seoses põlevkiviõli tootmise vähenemisega Kohtla-Järvel ja Kiviõlis jääb EE peamiseks põlevkivi tarbijaks.
Eesti Põlevkivi juhtkond ja mõned Eesti spetsialistid suhtusid ettepanekusse negatiivselt -- sellise restruktureerimi-se mudeliga asendatakse kaks monopoli ühe ja võimsamaga, mis haarab kogu energeetikakompleksi põlevkivi kaevandamisest elektri edastamiseni tarbijatele. See justkui takistaks konkurentsi ja elektri vabaturu tekkimist Eestis.
Tootmiskulude minimeerimise eesmärk ei nõua seda, et administratiivsete käskude ja keeldude abil oleksid tööstuse vahelülid sunnitud omavahel konkureerima. Ei tasu tükeldada tootmiskompleksi vertikaalis sõltumatuteks lülideks. Vastupidi, lülide ühendamine on kompleksi lõpptoodangu maksumuse minimeerimise tagatis.
EE toodab aastas ca 8 TWh elektrienergiat. Tootmiskoondises on 12 ettevõtet 7500 inimesega. Eesti Põlevkivi koosneb 14 ettevõttest 7600 töötajaga. Kuus kaevandust ja kolm karjääri töötavad alakoormusega. Osa neist vireleb põlevkivivarude ammendamise tõttu hääbumisfaasis ja kuulub sulgemisele.
Vastavalt Eesti Põlevkivi arengukavale 1998--2010. a piisab Narva elektrijaamade varustamiseks põlevkiviga, kui jätta töösse viis mäeettevõtet: kaevandused Estonia, Viru ja karjäärid Aidu, Sirgala, Narva. Perspektiivitud kaevandused Sompa, Tammiku, Kohtla ja Ahtme tuleks sulgeda.
Eesti Põlevkivi arengukavast selgub, et põlevkivi keskmine omahind töössejäävates ettevõtetes moodustab ligi 100 kr/t ehk 75% Eesti Põlevkivi nõudmise järgi kehtestatud müügihinnast 133 kr/t. Seega hoiaks kasumi saamisele pretendeeriva vahelüli likvideerimine aastases kokku (tarbitud põlevkivi mahu puhul 11,7 miljonit tonni) 386 miljonit krooni. See summa ületab näiteks nende kaevanduste sulgemise kulud, mida hinnatakse koos 2000 vallandatavale kaevurile koondamistoetuse väljamaksmisega 310 miljonile kroonile.
EE-le tuleb üle anda nimetatud viis perspektiivset mäeettevõtet koos vajalike abiüksustega. Silmas pidades ettevõtete arvu vähenemist ja nende koormatuse kasvu, on oodata kaevurite tööviljakuse tõusu ja põlevkivi omahinna alanemist.
Eesti Põlevkivi ülesandeks peaks jääma perspektiivitute kaevanduste sulgemine. Seejärel muutub Eesti Põlevkivi kui iseseisev spetsialiseeritud lüli põlevkivienergeetikale tarbetuks ja lõpetab tegevuse. Kõigi mäetööstuse juhtimise küsimustega hakkab tegelema EE mäetsehhi administratsioon.