Tavalisel ausal inimesel on Eestis pantvangiks sattumise oht väga väike. Õnnetute juhuste eest pole aga keegi kaitstud.
Rohkem satuvad ohtlikesse olukordadesse need, kes on kedagi petnud või ei taha võlga tagasi maksta. Sellega seavad nad löögi alla ka oma pereliikmed. Põhimõte, et võlg on võõra oma ja tuleb alati tasuda, kehtib igal ajal.
Loomulikult eelnevad pantvangiks võtmisele peaaegu alati mitmesugused märguanded sellises vormis, et politseil on isegi pealtnägijate-kuuljate olemasolul väga raske midagi ette võtta. Märguanne tehakse enamasti niisugusena, et see oleks mõistetav ainult asjaosalistele. Asja uurimise teeb raskemaks, et üldjuhul ei julge ähvardatav politseid oma murest teavitada. Juhul kui ähvardatav teeb ise avalduse politseile, on viimasel aga vähemalt millestki alustada.
Paljudel juhtudel satuvad professionaalsed kurjategijad vastasseisu omasugustega ja seal pole välistatud ka kõige jõhkramad võimalused.
Pantvangiks sattumise kohta on võimatu ette arvata, mitmel juhtumil on see aga toimunud kodu või töökoha läheduses.
Pantvangi võtjad dikteerivad tavaliselt oma ohvrile, mida lähedastele telefonitsi öelda. Olulisim on see, et lähedased saaksid märguande pantvangiks võetu elusoleku kohta.
Omaksed peaksid kohe pöörduma politsei poole, et ühiselt arutada edasist tegevuskava. Isetegevuslikud katsed oma lähedast vabastada võivad tuua kaasa asjatuid ohvreid. Ka pantvangil tuleb võimaluse piires säilitada rahu ja mitte anda põhjust vägivallatsemiseks.
Kui pantvang on võetud lunaraha pärast ja selle maksmisest sõltub pantvangi ellujäämine, tuleb nõutav summa maksta.
Loomulikult peavad pantvangi võtjad andma väga selge märgi pantvangi vabastamisest. Raha ja inimese vahetuse reeglid tuleb detailselt kokku leppida ja neid tuleb mõlemapoolselt väga täpselt järgida.
Asutuste töötajatele on välja töötatud omad käitumisjuhendid. Tavakodanikul, kes satub taolisesse olukorda, ei maksa mängida kangelast, tal tuleb täita rahulikult talle esitatud nõuded. Nii välditakse asjatuid ohvreid.
Enne pantvangi vabastamisele asumist on oluline kindlaks teha, kas tegemist on pantvangi võtmisega selle traditsioonilises mõttes. Mitmedki algul pantvangilugudena tundunud juhtumid on osutunud perekonnadraamadeks. Viimased teeb ettearvamatuks see, et kui lunaraha pärast võetud pantvangile reeglina viga ei tehta, siis perekonnatüli puhul pole see kindel.
Isiku pantvangiks võtmise või pantvangina kinnipidamise või selle isiku kinnipidamise jätkamine eest tapmise ja kehavigastuse tekitamise ähvardusel, sundimaks pantvangi vabastamise tingimustena riiki, rahvusvahelist organisatsiooni, füüsilist või juriidilist isikut või isikute gruppi mingi tegevuse toimepanemisele või sellest hoidumisele -- karistatakse vabadusekaotusega kuni 10 aastani. Sama tegevuse eest, kui see põhjustas raske tagajärje või pandi toime lapseealise suhtes -- karistatakse vabadusekaotusega 8--15 aastani (Krk § 1241).
Autor: Lembit Kolk