Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Erastamine toob Leetu raha
Aastavahetuse seisuga oli Leedusse tehtud otseinvesteeringute maht 24 miljardit Eesti krooni ehk 6497 krooni inimese kohta. Eelmisel aastal kasvasid investeeringud 64 protsenti, millest andis lõviosa Leedu Telekomi müük Sonerale ja Teliale.
Tänavu soovib Leedu valitsus erastada 2245 objekti ja teenida nende müügist 3,7 miljardit krooni. Müüki läheb rohkesti suurettevõtteid -- Lisco (Leedu merelaevandus), Klasco (Klaipeda stividorfirma), Leedu kindlustus, hoiupank ja põllumajanduspank, Mazheikiu Nafta.
Leedu börs elab vaikelu välisinvestorite vähese huvi tõttu. Põhjuseks on ka Leedu kehvem makromajanduslik olukord ja majanduse suurem suletus, mistõttu pole Leedus toimunud ka Eestis kaks aastat tagasi olnud investeerimisbuumi. Tugevamate Leedu börsifirmade, Vilniuse Panga ja Snaige aktsiad on siiski aktiivselt kaubeldavad.
Venemaa kriisi järel on Baltimaade turgu kui suhteliselt stabiilsemat piirkonda asunud uurima USA väiksemad investeerimisfondid, nagu 150 miljoni dollarilise kapitaliga Schwendiman Partners. Ameerika fondi analüütik Timothy Rosenberg käis kaks nädalat tagasi Leedu tööstusettevõtetes investeerimisvõimalusi oma silmaga kaemas.
«Ameeriklastega on üldjuhul nii, et need, kes kohapeal ei käi, kipuvad Baltimaid riskiastmelt Venemaaga ühte patta panema,» seletab eestlaste osalusega investeerimisfirma Suprema tegevdirektor Aidas Galubickas. «Kohal käijad oskavad teha vahet,» kinnitab ta.
«Fondil, mille minimaalne investeering on umbes kaks miljonit dollarit, polegi Balti turul nii lihtne paigutust teha,» lisab Galubickas.
«See on kindlasti üks põhjusi, miks meie arvates oleks Balti riikide börsid otstarbekas kiiresti ühendada,» lausub Suprema müügijuht Veikko Maripuu.
- Leedus oli veel 1990. aastate alguses sadakond piimakombinaati, praeguseks on neid järele jäänud vaid 40, mis on grupeeritud kolme suurde kontserni. Ühe kontserni moodustavad kolme tütarfirmaga Rokishkise juustutehas ja Zemaitijos Pienas, kes tahavad sellel aastal ühineda. Ühinemise tulemusel tekiks 1,38 miljardi kroonise käibega Leedu suurim piimatööstus.
Rokishkise juustutehas on Baltimaade moodsaima sisseseadega suurim juustutootja, kelle käes on 45 protsenti Leedu turust. Tehas ekspordib toodangut 15 riiki. Mullu tootis juustuvabrik 15 000 tonni juustu, toodangu sortimendis domineerivad parmesani-tüüpi Goja, mis läheb lääneturule, ja tshedari-tüüpi Rokishkis, mida müüdi varem Venemaale.
Vene kriisi tõttu saadud kahju on piimakombinaatidel aidanud korvata valitsuse eksporditoetus, mida mullu maksti välja 121,7 miljonit krooni. Lisaks ostis riiklik toiduaineturu korraldusamet 258,6 miljoni krooni eest kokku piimatööstuste ületoodangu ja üritas seda omal käel SRÜ riikidesse müüa.
Leedu Suprema peaanalüütiku Viktorija Babiciene sõnul on põllumajandusministeerium otsustanud tänavu subsideerida veel 6385 tonni juustu eksporti. Babiciene hinnangul on Leedu suurem turg ja head suhted idanaabriga võimaldanud suurte investeeringute toel toiduainetööstuses välja arendada korraliku tehnoloogia ja suure jõudlusega tootmise.
Kuna Leedus on piimatootmine subsideeritud, siis toormest piimakombinaatidel puudu ei tule, ainus probleem on praegu ostujõuetu Venemaa turg.
Ragutise õlletehas, mis loeb ennast 1853. aastal asutatud Wolf Engelmani õlletehase järglaseks, on üks väheseid järele jäänud suuremaid õlletööstusi, kellel puudub strateegiline koostööpartner. «Kahe viimase aastaga investeerisime tootmise moderniseerimisse 92,5 miljonit krooni ja meie käes on 8 protsenti Leedu õlleturust,» sõnab tehase finantsdirektor Vygantas Didzhiulis.
«Eesmärk on hõivata 15 protsenti turust, aga kerge see ei ole, sest Kalnapilise ja Utenos Aluse õlletehase ostnud Skandinaavia firma BBH ja Svyturuse uus omanik Carlsberg ei varja oma turuvallutusplaani,» prognoosib Didzhiulis.
- Börsil esindatud Leedu tööstusettevõtetest on säravaim külmkapitehas Snaige, mis on suuruselt Leedu 20. ettevõte ja ekspordimahult neljas firma. Snaige asutati 35 aastat tagasi ja tootis nõukogude ajal külmkappe põhjatule NSV Liidu turule. Pärast Leedu iseseisvumist ja ettevõtte erastamist on Snaige suutnud omal jõul tootmise täielikult moderniseerida ja laiendada toodete müüki 22 riiki. 41 protsenti Snaige külmkappidest läheb Lääne-Euroopa turule.
«Konkureerides Electroluxi ja Siemensiga, on Snaige suutnud hinna ja kvaliteedi suhtega edukalt võita enda poole keskmist tarbijat,» kinnitab Snaige asepresident Albinas Valashinas. «Nüüd püüame Vene turgu, kus mullu langes müük 17 protsendilt 5,7-le, korvata Põhjamaade ja Poola turuga, kuhu oleme jõudnud juba lepinguid sõlmida,» lisab ta.
Snaigel hakkab peagi jõudma kätte aeg, kus firma vajab uute turgude hõivamiseks strateegilist partnerit. Leedus räägitakse Electroluxist, kelle Ungari Leheli tehas hiljuti maha põles. See on ka üks põhjus, miks Snaige hiljutine aktsiaemissioon vähem kui tunni ajaga üle märgiti.
«Kui võrrelda Snaiget näiteks Eesti edukaimaks tööstusettevõtteks peetava Normaga, siis Norma on jäänud põhiliselt oma vanale turule, Snaige on läbimõeldud turustrateegia ja hea õnne toel murdnud läbi uutele turgudele,» iseloomustab Suprema müügijuht Veikko Maripuu.
Teine Leedu suurem börsiettevõte, 1800 töötajaga elektroonikafirma Vilniaus Vingis on huvitav selle poolest, et tootes ainsana NSV Liidu teleritööstuses kineskoobi hälvituspooli valmistajaid, on ettevõte pärast idaturu kaotamist oma põhitoodangule truuks jäänud. See toodang moodustab 70 protsenti tehases toodetust.
«Firma on hankinud endale USA RCA ja Jaapani Sanyo litsentsi ning ISO 9001 sertifikaadi ja leidurid on muutnud toote täiuslikuks, mille tulemusena on tekkinud püsivad tarnelepingud Korea Samsungile ja Hollandi Philipsile,» lausub kineskoobitehase tehnikadirektor Rimvydas Savickas. Oma teist põhitoodet, trafosid, tarnib Vingis Valgevene teleritootjatele Horizont ja Vitjaz, Leedu Taurasele ja alates sellest aastast suures koguses Türki.
- Rootsi SEBi gruppi koos Eesti Ühispanga ja Läti Unibankaga kaasatud Vilniuse Pank on Baltimaade tugevamaid panku, mille aktsia annab Leedu börsi käibest kuni kümnendiku.
«Koordineerime SEB Baltic Holdingu kaudu oma strateegilist koostööd kogu Balti regioonis, et üksteise võimalusi paremini ära kasutada, kuid ühtlasi valitseb meil aumeeste kokkulepe, et koduturul me omavahel ei konkureeri,» räägib Vilniuse Panga investoritega suhete arendamise juht Rolandas Sungaila.
«Vilniuse Pangal on tänu heale strateegilisele investorile ja tugevale kapitalibaasile võimas investeerimispotentsiaal, mida eelöeldud põhjusel ei saa aga täielikult rakendada Balti turul,» lausub Veikko Maripuu. See-eest peaks häid võimalusi pakkuma Poola, kus Vilniuse Pank saab tuge SEBilt, mis ilmselt suurendab oma osaluse Leedu kommertspangas 50 protsendini.
Teine Leedu kommertspank Hermis, kes sai äsja keskpangalt loa liita endaga riigi väikseim, Tööstuspank, alles otsib endale suurt partnerit. Samal ajal on Hermis kaks korda tagasi lükanud Vilniuse Panga kosimiskatsed.
«Loodame, et nüüd, kus keskpank andis välja seaduse, et ühegi Leedu panga turuosa ei tohi ületada 40 protsenti, on Vilniuse Panga poolt lähtuv oht lõplikult möödas,» kommenteerib Hermise Panga juhatuse aseesimees sharunas Nedzinskas. Hermis püüab samuti leida lähiajal tugeva välisinvestori.