• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tehnoülevaatusel tekib kõige rohkem probleeme piduritega

    Sõiduk tuleb tehniliselt korras hoida ohutu liiklemise huvides, mitte seepärast, et tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki juhtimise eest saab karistada rahatrahviga 1--50 päevapalga ulatuses või politseil on õigus liikluses osalev tehniliselt mitte korras sõiduk saata erakorralisele ülevaatusele.
    Siiski on oluline, et sõiduk esitataks tehniliseks ülevaatuseks registreerimistunnistusele märgitud sõiduki korralisele ülevaatusele esitamise ajal.
    Kui regisreerimistunnistusel sellist märkust pole, peab sõiduki esitama ülevaatusele hiljemalt registreerimismärgi viimasele numbrile vastaval kuul. Probleem, et numberid on 10, kuid aga 12, on lahendatud nii, et number 1 vastab märtsile, 2 aprillile jne.
    Sõidukite tehnoülevaatuse läbimist ja tehnoseisundit kontrollinud autoregistrikeskuse kvaliteedikontrolli komisjon ja politsei tõdesid, et sõidukite tehnoseisukord pole hea.
    Korralisel ülevaatusel 1998. aastal avastati tehnilisi rikkeid järgmistel autoosadel (sulgudes arv, mitu korda viga avastati):
    - seisupidur (29 144)
    - sõidupidur (23 338)
    - muud seadmed ja varustus ( 21 444)
    - kere (14 401)
    - lähituled (16 527)
    - muud tuled ( 8472)
    - numbrituled (13 112)
    - heitgaasitorustik ( 9607)
    - roolimehhanism ( 9144)
    Heitgaaside koostis ei mahtunud lubatud normi sisse 10 225 korral.
    Tehniliselt kõige rohkem korrast ära on bussid. Nende seisukord on halvem firmades, mille juhtkond pole teadvustanud vastutust teenindatavate reisijate turvalisuse tagamisel.
    Kolme eelnenud aastat omavahel võrreldes nähtub, et tehnoülevaatusele esitatud sõidukite arv suureneb iga aastaga. 1996. aastal esitati ülevaatusele 251 089, 1997. aastal 261 675 ja eelmisel aastal 267 366 sõidukit.
    Paraku kasvab ülevaatusele esitatud autodega võrreldes isegi kiiremas tempos kordusülevaatusele saadetud sõidukite hulk. Kui 1996. aastal oli see arv 25 741 ja järgmisel aastal 36 566, siis 1998. aastal tuli tagasi saata juba 43 424 sõidukit.
    Sõidukeelu märkimine on aga vähenenud. Analüüsitud aastatel oli selliseid juhtumeid vastavalt 372, 115 ja 109.
    Selle aasta aprilli seisuga teostavad sõidukite tehnilist kontrolli 49 erafirmat ja 2 autoregistrikeskusele kuuluvat tehnoülevaatuse punkti. Nende tehnilist seisukorda ja ülevaatuse nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib autoregistrikeskuse kvaliteedikontrolli grupp.
    Praegune ülevaatuspunktide võrk katab ühtlaselt kogu vabariigi ning uute punktide avamiseks autoregistrikeskus vajadust ei näe.
    Viimaste aastatega on tehnoülevaatuspunktides võetud kasutusele uued pidurite kontrollstendid ja heitgaaside kontrollseadmed.
    Sõidukite kontrollimiseks kasutatav tehnika vastab tänapäeva nõuetele, mis teeb ülevaatuse võrreldes varasemate aastatega tunduvalt efektiivsemaks.
    Andmed sõiduki tehnilise ülevaatuse kohta edastatakse ülevaatuse keskregistrisse.
    Autor: Andres Soots
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Enefit Greeni aktsionärid kinnitasid dividendi
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Eesti saab leevendada inflatsiooni mõju, hinnatõusu ennast pidurdada on raske
Kuivõrd inimeste ostujõust viiendiku, vaesematel isegi kolmandiku viinud hinnatõus on põhjustatud peamiselt Eestist väljaspool tekkinud põhjustest, napib ka võimalusi, kuidas seda siin kohapeal pidurdada.
Kuivõrd inimeste ostujõust viiendiku, vaesematel isegi kolmandiku viinud hinnatõus on põhjustatud peamiselt Eestist väljaspool tekkinud põhjustest, napib ka võimalusi, kuidas seda siin kohapeal pidurdada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.