Venemaa kriis mõjutas oluliselt Läti ja Leedu kinnisvaraturgu

Riiat külastades saab kohe aru, et möödunud sajandivahetusel oli siin tegemist Balti regiooni keskusega. Enamik kesklinna maju on ehitatud juugendstiilis ning on muljetavaldavalt massiivsed. Nendes asuvad korterid on väga esinduslikud, kõrgete lagedega, 4--6 toaga ja 150--250 m² suurused. Nõukogude ajal muudeti enamik neist ühiskorteriteks või jagati väiksemateks korteriteks.

Pärast iseseisvumist algas ümberkolimine ühiskorteritest eraldi väiksematesse korteritesse. Väiksemale pinnale pidid kolima ka suuremate korterite omanikud, kes ei suutnud tasuda kõrgeid kommunaalmakseid. Kõik see tõstis nõudlust 1--2toaliste korterite järele. Kuna väiksemate korterite pakkumine kesklinnas on piiratud, tuli paljudel kolida äärelinna, mis põhjustas ka väikese hinnatõusu. Vanalinnas on sarnaselt Tallinnaga nõudlus kõrge just välismaalaste seas.

1998. aastal Riia kinnisvaraturg jahtus koos Venemaa kriisiga. Paljud investorid jäid äraootavale seisukohale. Langust kinnisvara hindades siiski ei tulnud. Usaldus on taastumas ja tehingute arv suurenenud.

Seoses panganduskriisiga Venemaal muutsid eelmisel aastal kohalikud pangad oma laenupoliitika konservatiivsemaks. Mõnedes pankades vähendati laenude pikkust kümnelt aastast viie aastani ning laenuintressid tõusid keskmiselt 2--3% (14--18%ni). Tänaseks on olukord stabiliseerunud ja intressid taas 12--13% tasemel.

Kõrgete hindade põhjuseks on dramaatilised muutused majanduses viimase kümne aasta jooksul. Leedus tegeles nõukogude ajal üsna suur hulk elanikkonnast põllumajandusega. Pärast iseseisvumist kandus rõhk tööstusele ja teenindusele. Maarajoonidest hakkasid inimesed kolima suurematesse linnadesse, mis oli ka hinnatõusu põhjuseks. Samuti hoiab hindu kõrgel kohalike elanike usaldamatus pankade vastu ja seega soov pigem investeerida oma raha kinnisvarasse kui hoida seda pangas.

Varade tagastamisprotsess toimus suures osas aastatel 1993--1994. Siiski on linnas senini kinnistuid, mille omandisuhe on lahtine. Seetõttu on soovitav alati kasutada kinnisvaraspetsialisti abi, et kontrollida omandiõigust.

Vilniuse korteriturg oli möödunud aastal stabiilne kuni septembrini, kui toimus järsk 20--30%line hinnatõus. Hinnatõusu põhjuseks oli -- nii imelik, kui see ka ei tundu -- Venemaa kriis. Paljudel kohalikel inimestel tekkis seoses Venemaa panganduse kehva olukorraga kahtlus ka kohalike pankade suhtes. Paljud nägid kinnisvaras suurepärast võimalust oma raha hoidmiseks, mistõttu nõudlus kasvas oluliselt. Samal ajal pakkumine vähenes, kuna osa müüjaid jäi äraootavale seisukohale, sest nad ei olnud kindlad, et saadud rahaga on võimalik soovitud elamispinda asemele osta. Aasta lõpuks turg stabiliseerus.

Möödunud aastal alustasid ka Leedu kommertspangad eluasemelaenude väljastamist. Tänaseks päevaks on laenuprotsendid tõusnud 12--13%ni. Laenuperiood on 5--10 aastat.

Kohalike elanike jaoks on ka üks nõue, mis teistes Balti riikides puudub. Nimelt peab iga kohalik elanik enne tehingu notariaalset vormistamist võtma tõendi maksuametist, tõestamaks raha legaalset päritolu kinnisvara ostuks. Nõue kehtib kinnisvara kohta, mille hind ületab 45 500 litti (ca 164 000 kr).

Autor: Hindrek Leppsalu