Läti kardab Eesti liha

Läti-Eesti lihatüli põhjus asub Riia kesklinnas. Mitme hektari suurusel maa-alal tegutseb hallide ja kulunud hoonetega lihakombinaat Rigas Miesnieks. Kombinaadi peahoone sarnaneb endise lihatööstuskompleksiga Tallinnas ja ka selle ümber leviv hais tuletab meelde Tallinna lihakombinaadi hiilgeaegu. Rigas Miesnieks on Läti suurim lihatööstus ja tema omanik on Rakvere lihakombinaat.

Ajakirjanik pääseb Rigas Miesnieksis vaid ilusasti remonditud vorstitoodete tsehhi, lihatsehhi ei näidata, sest seal pidavat liiga kole olema. Vorsti valmistatakse Riias Eesti sealihast, mis on vastukarva kohalikele sealihakasvatajatele.

Läti majandusministeeriumi välissuhete ja kaubanduspoliitika osakonna direktori Inguna Bertje sõnul on Läti sealihakasvatajad liha impordi tõttu eelmise aasta algusest kandnud 112 miljonit krooni kahju. «Kui me tollide vajalikkust piisavalt tõestada ei suuda, maksame Eestile kompensatsiooni tekitatud kahju eest,» lubab Bertje.

Rigas Miesnieksi juhatuse esimees Valdis Gailitis arvab, et lätlasi häirib riigi suurima lihatööstuse kuulumine soomlastele ja eestlastele. Tema väitel pole Läti probleemides süüdi Eesti sealihatootjad, vaid turu on ära rikkunud odav Poola liha.

«Poola liha tuuakse makse maksmata sisse, seda kasutab enamik meie konkurente,» räägib Gailitis. «Arvan, et nüüd, kui pannakse impordile peale kõrged tollid, tuleb «musta» liha veel enam sisse ja seakasvatajate mured ei kao kuhugi,» leiab ta.

Rigas Miesnieks on lõpetanud viimased aastad ligi 30 miljoni krooni suuruse kahjumiga. Tänavu loodab lihakombinaadi juhtkond osa mittevajalikke, sajandi algusest pärit hooneid maha müüa ja vabaneda nende ülalpidamise kuludest.

Viimased kaks kuud on Rigas Miesnieks Gailitise sõnul jooksvas kasumis olnud ja aasta lõpuks peaks kombinaat jääma minimaalsesse kasumisse. Gailitis räägib aastaprognoosist tingivas kõneviisis, sest 1. juunist toob iga päev tehasele kahjumit.

«Kohalikult turult on raske kvaliteetset liha leida,» sõnab Gailitis. «Kui mõne kuu pärast on näha, et kahjud on suured, tuleb ilmselt tõsiselt päevakorrale tehase sulgemine,» tunnistab ta.

Riia lihakombinaadi sulgemisega kaotaks töö 270 inimest ja Rakvere lihakombinaat jääks ilma Lätisse investeeritud 150 miljonist kroonist.

Läti kehtestas kogu importsealihale tollimaksu alates 1. juunist. Algselt kahesajaks päevaks rakendatud tollimaks tooks Rakvere lihakombinaadile otsest kahju 32 miljonit krooni. Eestlaste õnneks pole Läti piiripunktidesse veel jõudnud Läti valitsuse määrus tollide kehtima hakkamise kohta.

Balti riikide vabakaubanduslepingu ühiskomitee on käinud Riias viimastel nädalatel koos juba kaks korda. Eesti ja Leedu esindajad on andnud Lätile kaks nädalat aega sealihatollide tühistamiseks. Läti on lubanud leida tõenduse, et tollid on vajalikud kaitsmaks Läti turgu importliha eest.

«Kummaline käitumine,» iseloomustab Balti vabakaubanduslepingu ühiskomitee Eesti esindaja Tiit Naber vastaspoole tegevust. «Kõigepealt piirangud ja siis alles tõendid nende vajalikkuse kohta,» imestab Naber.

Esmaspäeva õhtul pärast vabakaubanduslepingu ühiskomitee terve päeva kestnud nõupidamist pole Naber kuigi optimistlikult meelestatud. «Kohtumised läksid normaalselt,» ütleb ta napisõnaliselt. «Lätlased esitasid üldise argumentatsiooni, et lihaimport Lätti on kasvanud, täpsustamata, millistest riikidest import suurenes.» Ka eile ei leidnud eestlased ja leedulased Läti valitsuse esindajatega ühist keelt.

Eile õhtul arutas Läti valitsus kujunenud olukorda. Läti tolliameti asedirektor Andrejs Runcis rääkis päeval Läti seimi alamkomisjonis esinedes, et juuni esimese nädalaga on sealiha sissevedu vähenenud 2,5 korda, 70 tonnini nädalas.

Rakvere lihakombinaat jätkab endiselt liha müüki Lätti ja on valmis maksma tollimaksu. «Kui nad tollid tühistavad, peab Läti riik meie kahjud hüvitama, nagu nad lubasid,» teatab Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Peeter Maspanov. Viimasega nõustub ka Inguna Bertje Läti majandusministeeriumist.

«See raha on piisavalt suur, et lätlastega kasvõi kohut käia,» lisab Maspanov.

Tiit Naber loodab, et Eesti delegatsioonil õnnestub maha suruda lätlaste järgmine katse sealiha sisseveole piiranguid seada. Ta on samas veendunud, et eestlastel pole mõtet Läti toodete piiramisele mõelda. «See läheks vastastikuseks kemplemiseks, seda enam, et meile on Läti ekspordipartnerina väga oluline,» lisab ta.

Lätist veab Eesti kaupu sisse 180 miljoni krooni eest kuus, ekspordib naaberriiki aga viimastel kuudel üle 600 miljoni krooni eest.

Statistika andmetel on selle aasta alguses suurenenud liha import Lätti peamiselt Poolast ostetud sealiha arvel. Jaanuaris müüsid Poola seakasvatajad Lätti ligi 50 tonni sealiha, märtsis oli see kasvanud 250 tonnini. Samas müüsid eestlased Lätti liha kolme kuuga 557 tonni, mis jääb oluliselt alla eelmise aasta kogusele.

Eelmise aasta septembris ähvardasid lätlased keelata Eesti liha- ja munatoodete sisseveo. Läti valitsusele ei meeldinud, et Rigas Miesnieks töötleb Eestist sisseveetud sealiha ja Rakvere lihakombinaat loobus Rigas Miesnieksi tapamajast. Paar nädalat hiljem otsustas Läti valitsus loobuda Eesti toodete sisseveo piiramise kavast.

Aasta lõpus otsustas Läti valitsus, et kehtestab Eesti sealihakvoodiks 13 tonni elussigu ja 45 tonni sealiha kuus. Kvoodid oli kavas kehtestada üheks aastaks. Lätlased jätsid kvoodid siiski rakendamata, kuna ei suutnud tõestada, et just Eesti sealiha rikub nende turgu kõige rohkem. Lätlaste sõjakust vähendas ka Rakvere lihakombinaadi ähvardus sulgeda Rigas Miesnieks, kui Läti kehtestab liha sisseveole kvoodid.

Hetkel kuum