• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miljonid Kosovo kaudu Eestisse

    Äripäeva arvates peaksid Eesti ettevõtjad koos valitsusasutustega otsima võimalusi kaasalöömiseks NATO õhujõudude poolt purukspommitatud Jugoslaavia ülesehitustöödel.
    Mitme valdkonna firmadele on Kosovo ja kogu ülejäänud Jugoslaavia põhjatu turg mitmeks aastaks. Uusi tellimusi võiksid jahtida ehitajad ja ehitusmaterjalide tootjad, transpordifirmad, mööblitootjad, rasketööstus.
    Osa ettevõtjaid ja ka lisatööd pelgav ad riigiametnikud ütlevad meie ettepaneku peale, et tegemist on tundmatu turuga, millele niigi ihuvad hammast kõik Euroopa riigid. Konkurents on liiga tugev ja kasumimarginaal liiga tagasihoidlik, et Jugoslaaviasse minekule mõelda.
    Financial Timesi andmetel kavatseb Euroopa Liit kulutada Jugoslaavia ja Kosovo taastamiseks järgneva viie aasta jooksul 5--7 miljardit eurot ehk 78--109 miljardit Eesti krooni aastas. See on viis Eesti riigieelarvet. Meie majanduse elavdamiseks piisab, kui meie ettevõtjatele langeks kasvõi mikroskoopiline osa sellest summast.
    Eesti ettevõtjate konkurentsieeliseks on hinna ja kvaliteedi suhe ning et kergemini löögile pääseda, võib mõnele suuremale lääne firmale pakkuda ennast välja allhanke tegijana. Tänu Soome presidendile Martti Ahti-saarile, kes juhtis rahukõnelusi, on Soomel ja Soome ettevõtetel tõenäoliselt hea renomee ning ülesehitustöödel osalemiseks saab kasutada põhjanaabrite abi.
    Jugoslaavia taastamisel osalemine on koht, kus riik saab ja lausa peab ettevõtjaid aitama. Välisministeeriumi pressitalitusest tunnistati eile, et see on nii uus asi, mistõttu pole Eesti ettevõtete osalemise peale keegi jõudnud tõsiselt mõelda ning mingit sellesuunalist tegevust ministeeriumis ei käi.
    Eesti riigijuhid on põhjalikult mõelnud ja rääkinud kümne kaitseväelase lülitamisest rahu tagamise vägede koosseisu. See ei ole halb, aga paralleelselt sellega peab riik mõtlema, kuidas osaleda taastamistöödel.
    Muidugi ei saa olla kindel rahu püsimises. Homme võib Kosovos käia sõjategevus uue hooga. Kui jääme aga ootama aega, millal Jugoslaaviasse jõuavad esimesed sakslastest, poolakatest, prantslastest, türklastest või ukrainlastest ehitajad, siis meid seal enam ei vajata.
    Kui riigijuhid ja ettevõtjad jätavad võimaluse kasutamata või magavad selle lihtsalt maha, siis näitab see nende lühinägelikkust. Juba täna peaksid välisministeerium ja ettevõtjaid ühendavad organisatsioonid istuma ühise laua taha ning Eesti võimalused ja uuele turule sisenemise taktika läbi arutama, sest homme võib olla juba hilja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
YITi töötajate usaldusisik: eestlasi lastakse Soomes endiselt üle
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
A. Le Coqi juht: riik ei tule mulle ütlema, mida ma pean sööma ja mida mitte
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.