10 juuni 1999

Miljonid Kosovo kaudu Eestisse

Äripäeva arvates peaksid Eesti ettevõtjad koos valitsusasutustega otsima võimalusi kaasalöömiseks NATO õhujõudude poolt purukspommitatud Jugoslaavia ülesehitustöödel.

Mitme valdkonna firmadele on Kosovo ja kogu ülejäänud Jugoslaavia põhjatu turg mitmeks aastaks. Uusi tellimusi võiksid jahtida ehitajad ja ehitusmaterjalide tootjad, transpordifirmad, mööblitootjad, rasketööstus.

Osa ettevõtjaid ja ka lisatööd pelgav ad riigiametnikud ütlevad meie ettepaneku peale, et tegemist on tundmatu turuga, millele niigi ihuvad hammast kõik Euroopa riigid. Konkurents on liiga tugev ja kasumimarginaal liiga tagasihoidlik, et Jugoslaaviasse minekule mõelda.

Financial Timesi andmetel kavatseb Euroopa Liit kulutada Jugoslaavia ja Kosovo taastamiseks järgneva viie aasta jooksul 5--7 miljardit eurot ehk 78--109 miljardit Eesti krooni aastas. See on viis Eesti riigieelarvet. Meie majanduse elavdamiseks piisab, kui meie ettevõtjatele langeks kasvõi mikroskoopiline osa sellest summast.

Eesti ettevõtjate konkurentsieeliseks on hinna ja kvaliteedi suhe ning et kergemini löögile pääseda, võib mõnele suuremale lääne firmale pakkuda ennast välja allhanke tegijana. Tänu Soome presidendile Martti Ahti-saarile, kes juhtis rahukõnelusi, on Soomel ja Soome ettevõtetel tõenäoliselt hea renomee ning ülesehitustöödel osalemiseks saab kasutada põhjanaabrite abi.

Jugoslaavia taastamisel osalemine on koht, kus riik saab ja lausa peab ettevõtjaid aitama. Välisministeeriumi pressitalitusest tunnistati eile, et see on nii uus asi, mistõttu pole Eesti ettevõtete osalemise peale keegi jõudnud tõsiselt mõelda ning mingit sellesuunalist tegevust ministeeriumis ei käi.

Eesti riigijuhid on põhjalikult mõelnud ja rääkinud kümne kaitseväelase lülitamisest rahu tagamise vägede koosseisu. See ei ole halb, aga paralleelselt sellega peab riik mõtlema, kuidas osaleda taastamistöödel.

Muidugi ei saa olla kindel rahu püsimises. Homme võib Kosovos käia sõjategevus uue hooga. Kui jääme aga ootama aega, millal Jugoslaaviasse jõuavad esimesed sakslastest, poolakatest, prantslastest, türklastest või ukrainlastest ehitajad, siis meid seal enam ei vajata.

Kui riigijuhid ja ettevõtjad jätavad võimaluse kasutamata või magavad selle lihtsalt maha, siis näitab see nende lühinägelikkust. Juba täna peaksid välisministeerium ja ettevõtjaid ühendavad organisatsioonid istuma ühise laua taha ning Eesti võimalused ja uuele turule sisenemise taktika läbi arutama, sest homme võib olla juba hilja.

Hetkel kuum