Kas ülemaailmse majanduskriisi oht väheneb?

Olen neid arenguid jälginud ajakirjanduse vahendusel. Euroopa areng ei ole kiire, kuid siin ei tundu olevat ka väga suuri riske. Kosovo rahu võib tugevdada eurot ja seeläbi ka Eesti krooni, mis võib mõjuda negatiivselt Eesti maksebilansile. See mõju ei saa väga suur olla.

Osad Aasia riigid on hakanud kiiresti kasvama, kiiremini kui Jaapan. See on hakanud mõjutama toormaterjali hinda.

Suuremad küsimärgid on Jaapan ja USA. Ei saa veel kindlalt öelda, mis suunas hakkavad asjad Jaapanis liikuma. USAga seoses aga ikkagi küsitakse, et kui kaua buum kestab ja kas majanduskasv aeglustub.

Positiivseks võib pidada Brasiilia kriisi nõrka mõju USA ja kogu maailma majandusele. Venemaa kriisi järellainetused olid päris suured, aga Brasiilia puhul oli just ootamatu, kui vähe see mõjutas teisi riike. See parandas arenevate turgude ligipääsu kapitaliturgudele.

Maailmamajanduse arengute kohta võib leida vastakaid signaale, kuid ühine on see, et tarbijate seas on täheldada optimismi kasvu.

Eestil on tihedamad seosed Euroopaga. Mulle tundub, et Euroopas on lähiarengud positiivsed ja ka idaturg näib paranevat. Sõda Jugoslaavias hakkab lõppema ja see tähendab uusi tellimusi ehituses ning kaubakoguste saatmist sinna.

Ühinen nendega, kes arvavad, et teisel poolaastal hakkab majandusseis paranema. Eestil on kergem kiiret majanduskasvu saavutada kui Jaapanil, sest meie tase ei ole veel nii kõrge. Eesti ei ole Everesti tipu lähedal, vaid alles kuskil jalamil ja sellepärast on ka kergem üles rühkida.

Jaapani majanduskasvu uudis on positiivne, kuid tegemist on esialgsete numbritega, mis hiljem võivad oluliselt muutuda. Jaapanil on ikkagi veel palju lahendamata probleeme. Näiteks pensionikindlustus on alafinantseeritud ja arvan, et Jaapani probleemid ei ole veel murtud.

USA majandust on tagant tõuganud tehnoloogiasektor. Traditsiooniliste majandusharude aktsiate hinnad ei ole USAs kiirelt tõusnud. Jaapanis on uue sektori osa oluliselt väiksem.

Eesti firmade jaoks on oluline, mis toimub eeskätt Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Soome ja Rootsi on jõuliste sammudega liikunud infoühiskonda. See on ka Eestile väga huvitav perspektiiv.

Ma ei usu sellist mambo­dzhambo juttu, et kuna Venemaal on raske, siis läheme Poola. Poolas saab võistelda ainult hindadega. Kas on ikka õige seada eesmärgiks midagi väga odavalt toota? Tulemuseks on see, et me ei suuda korralikku palka maksta. Peaks keskenduma kõrgema elatustasemega turgudele, kuhu on võimalik toodangut märksa kallimalt müüa.

Sellepärast on Eestile tohutult tähtis, kuidas Soomel ja Rootsil läheb.