Haritlased nõuavad palgatõusu

TALO juhatuse esimees Toivo Roosimaa ütles eile, et ametiühingu eesmärk palgaläbirääkimistel on tõsta kõrgharidusega töötajate miinimumpalk järgmisel aastal seniselt 4000 kroonilt 5000-le.

On olemas kokkulepe, et kultuuri- ja haridustöötajate töötasu peaks olema sama suur kui keskmine palk riigis. Reformierakond on lubanud, et valimisperioodi lõpuks on keskmine palk 9000 krooni. Seega peaks kultuuri- ja haridustöötajate palk tõusma 20--25 protsenti aastas, rääkis Roosimaa.

Roosimaa leidis, et õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusuks on riigil hea tahtmise korral raha olemas. «Kui pankadest kaovad miljonid kroonid ja riik leiab vahendeid nende hüvitamiseks, siis tundub, et riigil raha jätkub,» lausus ametiühingujuht ja lisas, et vahendeid palgatõusuks leiaks ka administratiivkulude arvel.

Samas täpsustas Roosimaa, et ametiühing pole kõnelustel jäigal positsioonil ning streigid päevakorras pole. «Läbirääkimistel tuleb leida mõlemat poolt rahuldav kompromiss,» ütles TALO esimees.

Kõnelustel ütles valitsusdelegatsiooni juhtiv sotsiaalminister Eiki Nestor pärast läbirääkimistevooru, et konkreetsetest numbritest kohtumisel ei räägitud.

«Täna leppisime kokku selles, mille üle me läbi räägime. Meie seisukoht on, et kokkulepe peab olema palgakokkulepe. Vahepealne valitsus võttis endale ka muid kohustusi,» sõnas Nestor.

Nestor ei soostunud avaldama, kas ametiühingute soovitav palgatõus võiks järgmisel aastal rakenduda. Eelarveküsimused on vaja valitsuses veel laiemalt läbi vaielda, selgitas ta.

Valitsuskoalitsioon on teatanud, et riigieelarve maht järgmisel aastal käesolevaga võrreldes üldiselt ei tõuse.

TALO ja valitsusdelegatsioon jätkavad läbirääkimisi 6. juulil.

Autor: Henrik Ilves