• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haritlased nõuavad palgatõusu

    TALO juhatuse esimees Toivo Roosimaa ütles eile, et ametiühingu eesmärk palgaläbirääkimistel on tõsta kõrgharidusega töötajate miinimumpalk järgmisel aastal seniselt 4000 kroonilt 5000-le.
    On olemas kokkulepe, et kultuuri- ja haridustöötajate töötasu peaks olema sama suur kui keskmine palk riigis. Reformierakond on lubanud, et valimisperioodi lõpuks on keskmine palk 9000 krooni. Seega peaks kultuuri- ja haridustöötajate palk tõusma 20--25 protsenti aastas, rääkis Roosimaa.
    Roosimaa leidis, et õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõusuks on riigil hea tahtmise korral raha olemas. «Kui pankadest kaovad miljonid kroonid ja riik leiab vahendeid nende hüvitamiseks, siis tundub, et riigil raha jätkub,» lausus ametiühingujuht ja lisas, et vahendeid palgatõusuks leiaks ka administratiivkulude arvel.
    Samas täpsustas Roosimaa, et ametiühing pole kõnelustel jäigal positsioonil ning streigid päevakorras pole. «Läbirääkimistel tuleb leida mõlemat poolt rahuldav kompromiss,» ütles TALO esimees.
    Kõnelustel ütles valitsusdelegatsiooni juhtiv sotsiaalminister Eiki Nestor pärast läbirääkimistevooru, et konkreetsetest numbritest kohtumisel ei räägitud.
    «Täna leppisime kokku selles, mille üle me läbi räägime. Meie seisukoht on, et kokkulepe peab olema palgakokkulepe. Vahepealne valitsus võttis endale ka muid kohustusi,» sõnas Nestor.
    Nestor ei soostunud avaldama, kas ametiühingute soovitav palgatõus võiks järgmisel aastal rakenduda. Eelarveküsimused on vaja valitsuses veel laiemalt läbi vaielda, selgitas ta.
    Valitsuskoalitsioon on teatanud, et riigieelarve maht järgmisel aastal käesolevaga võrreldes üldiselt ei tõuse.
    TALO ja valitsusdelegatsioon jätkavad läbirääkimisi 6. juulil.
    Autor: Henrik Ilves
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
YITi töötajate usaldusisik: eestlasi lastakse Soomes endiselt üle
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
A. Le Coqi juht: riik ei tule mulle ütlema, mida ma pean sööma ja mida mitte
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.